Raamat jääaja vabaõhumuuseumist

Raamatu koostaja, Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni direktori asetäitja Aita Saksing ütles, et ühest heast Vooremaad tutvustavast raamatust hakkas ta puudust tundma juba siis, kui kolm ja pool aastat tagasi Vooremaa maastikukaitseala administratsiooni juhina tööle asus.

 ?Mõtlesime algul isegi 1978. aastal ilmunud Helve Remmeli raamatu ?Vooremaa? kordustrüki väljaandmise peale, siis aga leidsime, et vaja oleks ikka värskemat trükist,? ütles Aita Saksing. ?Taotlesime uue raamatu jaoks toetust Keskkonnainvesteeringute Keskuselt ja saimegi, ent paraku vähem kui lootsime. Nii et asjatundja palkamise asemel pidime raamatu tekste kolleegidega ise kokku kirjutama hakkama. Õnneks saime endale appi tõeliselt professionaalse toimetaja ? Ann Marveti.?

Aita Saksingu sõnul oli seis algul üsna nutune: suurest hulgast varem ilmunud materjalist tuli olulisem info välja valida ning see polnud just lihtne ülesanne.

Kandev lugu

?Minu jaoks oli algul kõige suuremaks probleemiks see, et polnud n-ö kandvat lugu,? ütles kauaaegne Eesti Looduse toimetaja Ann Marvet. ?Õnneks see lugu tuli: geoloog Maris Rattase sulest. See oli just see, mida vajasime: kes siis veel kui geoloog võiks lahti seletada vooremaastiku tekkeloo. Kui teised lood on varem ilmunu põhjal kokku pandud, siis Maris Rattase oma on n-ö originaallugu ehk spetsiaalselt selle raamatu jaoks kirjutatud. Teine selline lugu on Helle-Mare Raudsepa ja Laine Kepparti lühike, aga väga huvitav tekst Vooremaa ilmastiku kohta.?

Eri autorite kirjutised aitas Ann Marvet ?ühe mütsi alla? viia, kirjutades neile ühtses stiilis sissejuhatused. Peale juba nimetatute sisaldab raamat Kaupo Metsa, Marko Angerjärve, Madis Uibo ja Merje Zimmermanni kirjutisi. Fotode autoriteks on Arne Ader, Maris Rattas, Peep Vermes ja Marko Angerjärv, kaardid on koostanud Maris Rattas, Alar Rosentau ja Ain Tavita. Kujundatud on raamat kirjastuses Eesti Loodusfoto.

Hingepeeglid

Eesti ühe tuntuma loodusfotograafi Arne Aderi sõnul on järved Vooremaa hingepeeglid, samas on nad üsna kapriissed modellid: nad ei taha piltnikku nimelt endale hästi ligi lasta.

?Järve kallastel on igal pool väljas ?kaitseinglid? kurjade koerte ja niisama kurjade siltide näol,? ütles Arne Ader. ?Aga tihti annab nii koerad kui ka sildipanijad ?ära rääkida?. Loodan, et heatahtlikule inimesele  säilib ikka ka tulevikus ligipääs järvedele.?

Nii Arne Aderi kui ka Ann Marveti meelest on Vooremaa kui vähemasti siinkandis väga haruldane maastikuvorm vägagi väärt, et seda jäädvustada ja laiemalt tutvustada.

?Kui see raamat läbi lugeda, siis saab ülevaate küll, misasi see Vooremaa on,? ütles Ann Marvet, lisades, et ka tema enda juured on Vooremaalt, täpsemalt Laiuse kandist.

?Mu ema on pärit Laiuselt ning tema vanemad puhkavad Mõisaküla kalmistul,? ütles Ann Marvet.

RIINA MÄGI        

blog comments powered by Disqus