Ringkäik algas veterinaarkeskusest, kus asub enamik maakonna ministeeriumiga seotud asutustest ja allasutustest. Maja tutvustas Jõgeva Maaparandusbüroo juhataja Ilmar Tupits: “Hoone on projekteeritud ja ehitatud nõukogude aja lõpul veterinaarkeskuseks. Seoses veterinaarkeskuse funktsioonide muutumisega ei vajatud enam nii suurt hoonet. Nüüd on siia koondunud põllumajandusministeeriumi allasutused. Ehitatud on järk-järgult ja piiratud võimalustega. Praegu on maja poolik ja külm, seetõttu ei ole ametnikel just parimad töötingimused.” Arutluse käigus pakuti mitmeid lahendusi hoone kasutamiseks. Taimetoodangu Inspektsiooni peadirektori asetäitja Urve Maiste, kes tegeleb maakondlike büroodega, ütles: ?Meil oleks vaja Jõgeva büroosse tööle võtta lisaks ametnikke, kuid tööruumid seda ei võimalda. Ka on Jõgeva meie süsteemis ainus, kus ei ole õppeklassi. Nii peame õppusteks ruume mujalt rentima.?
Abiminister Rain Vändre: “Kindlasti on vaja hoonele täiendavaid funktsioone otsida ning leida rahalised vahendid nende mõtete realiseerimiseks. Seda on vajalik teha juba selleks, et tagada siinsetele ametnikele normaalsed töötingimused. Mulle aga väga meeldib, et enamik ministeeriumi Jõgeva maakonna allasutusi töötavad ühes majas ning on ühiselt mõelnud, kuidas hoonele rakendust leida.?
Abiminister tunnustas Kuremaal tehtut
Kuremaal ootasid abiministrit maavanem Aivar Kokk, SA Kuremaa Turismi- ja Arenduskeskus juhatuse liige Vahur Kukk ning Jõgeva ja Palamuse vallavanemad. Maavanem ja sihtasutuse juht tutvustasid Kuremaa mõisa häärberit ning andsid ülevaate senistest investeeringutest.
Maavanem Aivar Kokk: “Mul on hea meel, et pärast põllumajandustehnikumi tegevuse lõpetamist jätkus meil mõistust mitte panna kompleksi müüki ja moodustada siia sihtasutus, mis täna tegeleb kompleksi arendamisega. Ilmselt pole tervel Eestimaal nii mitmekülgseid võimalusi pakkuvat kompleksi. Siin on võimalused sportimiseks, tervise taastamiseks kaunis looduses, ruumid konverentside pidamiseks ja kultuuriürituste läbiviimiseks jne. Kuid see, et lõppvisioon realiseeruks, on vaja väga suuri investeeringuid. Nii olemegi teinud siin kõike osade kaupa?. Abiminister tunnustas senitehtut ning soovitas tõsiselt ette valmistada kõik Leader-programmiga seonduv.
Lossist sõideti Kuremaa järve äärde. Abiminister avaldas imestust, et nii lühikese ajaga on välja ehitatud kompleksne puhkeala (parkla, autokaravanide parkla, rannahoone, rannaala jne).
Aivar Kokk: ?Suviti siinne rannaala siiski ei rahulda vajadusi ning kavas on seda laiendada. Vajalik oleks ehitada järve kallasrajale erineva pikkusega ja sisuga loodusrajad, sidumaks Kuremaad ja Palamuset.”
Ilmar Tupits pidas vajalikuks järve puhkemajandusliku väärtuse parandamist roostiku niitmisega ning rannaala laiendamisega. ?On tähtis, et tekiks ühistöö järve arendamiseks erinevate huvigruppide poolt ning et seda toetaksid probleemistikuga seotud riigiametnikud maakonnast ning ministeeriumidest ja omavalitsused. Senini ongi väga tihe koostöö olnud siinsete omavalitsustega.?
Väikejärvede kutseliste kalurite muredest räägiti Udu talus
Udu talu peremees Mati Kärmas on kutseline kalur, aga talus pakub ta mitmesuguseid puhkemajanduslikke teenuseid. Mati Kärmas: ?See talukoht on kuulunud minu vanavanematele. Oleme tasapisi püüdnud järveäärt korrastada ning ehitada kämpingumaju ja nende juurde kuuluvaid teeninduspindu. Tänavu jäi ehitamata suurem puitkattega väljak, mida saaks kasutada estraadina, tantsuplatsina jne. Talu sissetulekust 65% annab puhkemajandus. Kutselisest kalapüügist ei ole võimalik tänasel päeval peret ära toita.?
Abiminister tundis huvi, missugused on väikejärve kutselise kaluri mured. Lisaks taluperemehele rääkisid oma probleemidest Saadjärve kutseline kalur ja Järveääre talu peremees Kalle Bruus ning Evemar AS tegevjuht Mati Evert. Vändre palus panna kõik räägitu paberile ning edastada ministeeriumile ja juhtis tähelepanu, et vajalik on kala võimalikult palju väärindada mitmesuguste toodete ja teenuste kaudu. Püütud kala kohe maha müüa ei ole kasulik. “Kuna põllumajandusministeerium on tegelenud kutselise kalapüügi korraldamisega vähem kui aasta, on iga sõnum probleemidest teretulnud. Tänane visiitki on eelkõige selleks, et tutvuda kohapealse olukorraga ja kuulata kalurite muresid,” rääkis Vändre.
Ilmar Tupits rõhutas veelkord, et vajalik on erinevad järvega seotud huvigrupid ühe mütsi alla saada. Nii tekib järvele peremees, kes juba terviklikult asjadele vaatab. Muidu võib juhtuda, et ühel päeval on järv kinni kasvanud, veeala vähenenud ja seetõttu ka kalavaru olematu. Oluline on veepeegleid säilitada ka vooremaastiku kui maastikurajooni tüüpilisuse säilitamiseks.
Ringsõit Vooremaal lõpetati puude istutamisega Järvepera farmi juurde.
ENE ILVES,
Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna peaspetsialist
