Esmalt faktidest. Fakt on see, et viimase kümne aastaga on Eestis rapsi kasvupind sisuliselt jõudnud nullist 55 000 hektarini, andes täiendavat tööd ja sissetulekut maaelanikele ning pannes aluse tarbijate varustamisele kodumaise kvaliteetse rapsiõliga.
Fakt on ka see, et alates 2001. aastast, kui riik Weroli Hüvitusfondilt üle võttis, on tehase juhtimisel saanud kätt proovida kõigi Riigikogus esindatud erakondade esindajad. Üldjuhul on need üritused olnud edutud. Fakt on aga seegi, et 2005/2006. majandusaastal suudeti Werol lõpuks kasumlikult tööle panna.
Seega ei ole ime, et ärimehed olid huvitatud ettevõtte aktsiate ostmisest. Samas tuleb tunnistada, et Weroli aktsiate müümine osutus arvatust tükk maad keerulisemaks. Kuna tegemist oli väga ihaldusväärse ettevõttega, ei kavatsenud ükski potentsiaalsetest ostjatest võitluseta loobuda. Käiku läksid nii finantsmajanduslik surve kui ka kõikvõimalikud juriidilised hoovad. Jõudsalt hakkasid kähmluses kaasa lööma ka vastutustundetumad opositsioonipoliitikud, lootes kogu protsessist odavat populaarsust võita.
Niipea kui valitsus otsustas 2005.a. septembris aktsiad müüki panna, algatas AS Biodiesel Weroli vastu pankrotimenetluse. Momendil, kui tehas oli seda lahingut võitmas, suutis AS Pere Leib Tootmine (PLT) koguda enda kätte kokku 72 miljoni krooni jagu pankade nõudeid Weroli vastu. Vaatamata Weroli juhatuse ja nõukogu pingutustele, hoidus PLT kokku leppimast nende võlgade tasumise mõistlikes tingimustes. Vastupidi ? kohe, kui põllumajandusministeerium oli tänavu aprillis aktsiate müügi välja kuulutanud, algatas PLT Weroli võlgade sissenõudmiseks täitemenetluse. Weroli varade sundmüügi ähvarduse abil lootis PLT peletada eemale teised aktsiate ostust huvitatud isikud. Varade selline müük oleks paratamatult viinud aktsiate müügi nurjumiseni ning PLT oleks Weroli riigilt sisuliselt tasuta üle võtnud.
Siiski tehti Weroli aktsiatele kolm pakkumist, parimana pakkus Dovelin Baltic OÜ (DB) 52 milj. krooni ja ka PLT oli sunnitud pakkumise tegema, kuid piirdus 32 milj. krooniga. Samas oli PLT-l varuks veel mitu käiku. Kõigepealt kaevati kohtusse aktsiate müügi läbiviimine, seejärel ka aktsiate müügi aluseks olev Vabariigi Valitsuse korraldus ning kohus peatas aktsiate müügi. II astme kohus sellele keelu küll tühistas, kuid PLT andis asja edasi Riigikohtusse.
Pressingut jätkati ka teisel rindel. Arvestades, et PLT nõuded Weroli vastu olid tagatud hüpoteegiga, siis ei saanud ta ise pöörduda pankroti algatamiseks kohtu poole, vaid loovutas osa oma nõuetest inkassofirmadele. Eesmärk oli nende kaudu Werol pankrotti ajada ning järjekordselt oleks riik ning ka parima pakkumise teinud DB jäänud tühjade pihkudega. Kokku esitati Weroli vastu neli pankrotiavaldust. Paralleelselt algatas PLT protsessi ka Weroli kinnisvarale sundvalitseja määramiseks. Selles kaebuste laviinis jätkus õigusemõistjatel siiski tarkust nende protsesside tagamaad läbi näha ning hoiduda ennatlike otsuste tegemisest.
On ilmne, et algatatud kohtuprotsesside pöörisesse sattunud Weroli igapäevase tootmise normaalne jätkamine oli selles olukorras tõsiselt häiritud. Ministeeriumi poolt oli Weroli nõukogule seatud ülesandeks teha kõik selleks, et tehase töö jätkuks stabiilselt, sõltumata kohtuvaidlustest. Nõukogu liikmeid tuleb tunnustada, et neil jätkus keerulises olukorras külma närvi rakendada meetmed rapsiseemne hankimise finantseerimise tagamiseks ning juhatuse tegevuse ohjamiseks, et Weroli igapäevane majandustegevus saaks jätkuda.
Ilmselgelt osa Riigikogu opositsioonipoliitikuid nautis juba ette Weroli ümber kujunenud olukorda ning algatas poliitilise kähmluse, esitades lahmivaid avalikke süüdistusi Rahvaliidu aadressil ning ridamisi arupärimisi, samuti ähvardades põllumajandusministrit umbusaldusega olukorras, kus kogu protsessi lõpptulemus ei olnud veel selge. Kohati tundus, et opositsioonipoliitikuile oli jagatud söödana pooltõdesid, mis üliagaruses alla neelati ja mis lõpuks kogu nende sekeldamise naeruväärseks muutsid.
Objektiivselt võttes oli selge, et poliitikaga ei olnud kogu sellel protsessil mingit pistmist, vaid tegemist oli kahe äriettevõtte võitlusega perspektiivika ettevõtte pärast. Lõpuks astus DB kõrvale, sest ei olnud huvitatud jätkuvast protsessimisest PLT-ga. Sellega raugesid kohe ka kired ning riik sai ettevõtte aktsiad maha müüa. Seega ei ole ükski opositsiooni maalitud tontidest tõeks saanud, vaid hundid on söönud ja lambad terved: ettevõte on erastatud, riik oma raha kätte saanud, põllumehed võivad kindlas usus rapsi kasvatada ja tarbijatel on võimalik jätkata kodumaise kvaliteetse rapsiõli kasutamist.
Maido Pajo,
Põllumajandusministri nõunik
