Meenutan 18. märtsi 67 aastat tagasi ehk aastal 1944, meenutan Jõgeva maakonnast pärit kolme vaprat meest, kes langesid Puurmani lahingus.
Oli kuuvalge öö, tähed särasid. Tollase Kursi metskonna Saare vahtkonna majades valmistuti magama minema, kui äkki hakkas kostma tugevat lennukimüra.
Hirmuga õue jooksnud nägid, kuidas Vene lennukitelt parašütiste alla saadeti. Nad olid kuulsad selle poolest, et toiduotsingutel metsatalude inimesi hirmutasid ja ähvardasid.
Kohe helistas keegi Puurmani Omakaitse staapi, kus asuti kiiresti haarangut organiseerima, et võõrvägede sõdalased tabada. Et parašütiste arvati olevat üsna palju, saabus appi ka Jõgeva Omakaitse ülem kapten Karl Tiimann oma meestega.
Vaenlaste oletatav asupaik piirati sisse ja lahing algas. Parašütistid olid hästi relvastatud ja avasid oma automaatidest kohe vastutule. Lahing kestis pool päeva.
Äkki tõusis omakaitselaste ridadest kolm meest: vabadussõdalased kapten Tiimann ja Peeter Muuli ning noor mees Kalju Kallevee. Nad suundusid otsejoones vastase arvatava peidupaiga poole, püssid laskevalmis käes. Kõlas automaadivalang ja kõik kolm meest langesid. Lahing vaibus, tekkis segadus. Parašütistid, kelle hulgas oli ka üks naine, püüdsid põgeneda, kuid see ei õnnestunud. Sissetungijad oli omakaitselaste poolt sisse piiratud ja kavatseti uut lahingut, sest ümbruskonnas kardeti Vene sõdureid.
Hommikuks saabus Jõgevalt uus abivägi, kuid tuldi ju hoburegedega, mis võttis aega. Vooris oli üks Jõgeva omakaitselane Eduard Lippart, hea sportlane ja üldse nutikas mees. Ta oli endale sinelitaskutesse ja vööle granaadid pannud. Nüüd roomas ta mätaste vahel kõhuli vaenlase poole, automaadist tulistades ja samal ajal granaate heites. Parašütistid tõusid ja püüdsid põgeneda. Enamik neist lasti maha, naisterahvas sai haavata.
Surnuid oli vaenlase poolel kuus, kaks võeti vangi.
Lahingujärgsel päeval kammiti mets läbi, kuid kedagi enam ei tabatud. Utsali raba viimases majas täheldati aga liikumist. Parašütistid tulid välja ja andsid end vangi, kuulduste järgi olevat seal olnud kümme meest.
Ajaloost peaksime õppima ja järeldusi tegema oma Eestimaa tulevikku kavandades. Leiduks vaid aatemehi!
Need kolm eesti meest, kes isamaad kaitstes langesid, on seda väärt, et me neist midagi teaksime.
Loo jutustas mulle üks kõrges vanuses väärikas mees, kes oma nime avaldada ei taha.
LINDA LUHT
