Puurmani mõisas saab kuulata haruldast muusikainstrumenti

Samaaegselt toreda mõisate avastamismänguga “Unustatud Mõisad 2025” toimub laupäeval 9. augustil kell 16 Puurmani mõisas barokkmuusika kontsert. Kontserdil tutvustatakse väga haruldast keelpilli  – viola d’amore’t –  ja sellele  kirjutatud barokkmuusikat ning näidatakse viola d’amore kõla rikkalikku mitmekesisust XVIII sajandi muusikas.
Lisaks Talvi Nurgamaale astuvad kontserdil üles tunnustatud Eesti muusikud Tõnu Jõesaar (viola da gamba) ja Lilian Jõesaar (klavessiin). Muusikud esitavad Johann Peter Guzingeri (1683–1773)ja Attilio Ariosti (1666–1729) sonaate. Atiilio Ariostit peeti omal ajal Händeli rivaaliks. Kuulda saab ka Georg Philipp Telemanni (1677–1733) ja
Christian Petzoldi  (1677–1733) sooloteoseid.
Haruldasemat barokkmuusikat avastatakse Euroopas üha enam, kuid võrreldes näiteks J.S. Bachi, A. Vivaldi ja G. F. Händeli muusikaga mängitakse nii Telemanni kui Guzingeri ja Ariosti muusikat siiski suhteliselt harva. Sellepärast mõjub Puurmani mõisas esitatav kammermuusika justkui tuttavana, aga samas väga uudse ja värskena. 
Lisaks triosonaatidele kõlavad sooloteosed viola d’amore’le ja viola da gamba’le. Viola d’amore’t ei ole Eestis vähemalt kolmkümmend aastat mitte keegi teine mänginud. Talvi Nurgamaa on Eestis ainus, kes süvendatult on viola d’amore ning sellele kirjutatud repertuaariga tegelenud ja tal on kaks erinevat viola d’amoret kaasaja meistritelt (Vratislav Santini 2015, Roland Holliday 1986). Need on ainsad mängukorras ja kasutuses olevad viola d’amore’d Eestis. 
VOOREMAA