Eeloleval reedel ja laupäeval tähistab Puurmani Mõisakool oma 95. juubelit. Sel puhul toimuvad mitmed olulised ettevõtmised nagu hariduskonverents ja vilistlaste kokkutulek.
Puurmani kooli ajalugu on üsna hästi talletatud. „Meil on olemas käsitsi kirjutatud kooli kroonika algusest peale. Seal on kirjas, et mõisa pidulik kooliks õnnistamine „sündis“ 21. detsembril 1923. aastal. On teada, et siinkandis on kooliharidust antud juba alates 1690. aastast. Aegade jooksul on siin töötanud erinevaid koolitüüpe, mis asusid Puurmanit ümbritsevates väikestes piirkondades. Väiksemad koolid liideti 1923. aastal üheks suuremaks kokku. Moodustati Puurmani kuueklassiline algkool. Kool alustas oma tegevust nelja õpetaja, nelja klassikomplekti, viie klassi ja 117 õpilasega,“ rääkis Puurmani kooli ajaloost praegune direktor Margus Kask.
Kase sõnul oli kooli loomise alguses palju entusiasmi ja õhinat. Samal ajal toimus ju ka Eesti riigi ülesehitamine. Kooli kroonika annab esimeste aastate kohta üsnagi detailse ülevaate, millega on huvilistel võimalik tutvuda. Selles kirjeldatakse muu hulgas 1924. aasta septembrikuu pedagoogilist nõukogu, mis kujunes üsna ägedaks.
„Raskusi tekitas toona õpetajate ruumide jaotamine. Kuna õpetajate korterid asusid mõisahoones, tekitas ilmselt vaidlusi, kes millisesse mõisahoone osasse eluaseme saab. Teisalt püüti koolis ikka toetada õpilaste arengut, leida sobivaimad õpetajad ja õppematerjalid. Samuti tegeleti usinalt maja remondiga. Vähemalt nendes asjades oleme ka tänapäeval kooli algusaegadega sarnasel positsioonil,“ märkis Kask.
Kokkutulekule eelneb hariduskonverents
„Parimatel aegadel õppis Puurmani keskkoolis ligi 250 õpilast, kõige suurem arv pärineb 2000ndate algusest, mil koolis õppis 276 õpilast. Õppetöö toimus siis osaliselt ka lasteaia hoones. Praegu on olukord sootuks teistsugune. Kool on muutunud gümnaasiumist põhikooliks, sest Eestit iseloomustav demograafiline olukord on kõigile teada. Seepärast on meil hetkel 85 õpilast ja 17 õpetajat, lisaks tugiteenust osutavad spetsialistid,“ iseloomustas tänapäevast Puurmani kooli Margus Kask.
Kooli juubeli puhul on ka varem hariduskonverentse peetud ja niisugune konverents toimub ka eeloleval reedel kooli juubelipidustuste raames. Teemaks mõistagi Puurmani hariduslugu.
Lisaks haridusvaldkonnale puudutab kooli lugu nii mõisnikke kui ka Julius Kuperjanovit. Viimane rajas sinna oma kuulsa partisanide pataljoni 1918. aasta detsembris. Seetõttu puudutavad konverentsi ettekanded kõiki neid aspekte, mis on mõisahoonega seotud. Samas ei jää ka aktuse ja peo külastajad konverentsist ilma, sest ettekanded on juba trükitult kogumikus, mida saab juubelil endale hankida.
„Traditsiooniliselt kuulub aastapäeva juurde pidulik aktus ja peoõhtu. Ühele päevale oleks liiga palju erinevaid ettevõtmisi sattunud, seetõttu otsustasime konverentsi reedel läbi viia. Ilmselt ei ole kõigil soovijatel võimalik konverentsil osaleda, seepärast teeme konverentsist ja aktusest otseülekande Facebooki vahendusel. Nii peaks huvilised sellest soovi korral osa saama,“ rääkis Puurmani mõisakooli direktor.
Konverentsile on oodatud kõik huvilised, kuid kutseid on saadetud ka kooliga seotud inimestele. „Arvan, et kui 8. detsembri sündmused on suurele rahvahulgale, siis konverents loob hoopis teistlaadi õhkkonna. Usun, et reedel ja laupäeval on ees ootamas põnevad ja sündmusterohked päevad,“ tõdes kooli direktor.
Traditsiooni ei muudetud
Margus Kase sõnul on Puurmani koolil traditsiooniks tähistada kooli juubelit novembris või detsembris. Kaaluti ka võimalust juubelipidustusi suvisel ajal pidada. Soojal ajal on omad eelised, kuid siiski otsustati traditsioonidele truuks jääda. Nii saavad kooli vilistlased, endised ja praegused õpetajad ning töötajad taaskohtumistest rõõmu tunda laupäeval, 8. detsembril toimuval vilistlaste kokkutulekul.
Juubelisündmustega seoses saab koolimajas näha ka mitmeid õpilaste töödest üles pandud näitusi. Samuti on tööõpetuse ja käsitöö majas ehk tõllakuuris üleval näitus õpilaste saavutustest. Kui tavaliselt jääb õpilaste looming suhteliselt varju, siis juubelil on võimalik tulemusi presenteerida.
„Niikaua kui Puurmani piirkonnas elab lastega peresid, püsib ka kool. Kuna meil on suhteliselt väikesed klassid, siis on võimalik individuaalselt õpilastele läheneda. See on meie eelis. Samuti oleme kokkuhoidev pere ja tunnetame oma rolli kogukonnas. Täna võime öelda, et meie koolil läheb päris hästi. Õpilased ja õpetajad on töökad ning hakkajad. Vald toetab kooli vajalikul määral, tehtud saavad remondid, soetada saab ka õppevahendeid. Kõik vajalik arenguks on olemas. Hetkel leiab majas aset majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi projekt digitaristu uuendamiseks. Selle raames saab kogu digivõrk kaasaegsele tasemele. Ka õpilaste arv on viimased kolm aastat stabiilsena püsinud. Tuleviku osas olen optimistlikult rahulik,“ arutles kooli juubelipidustuste eel direktor Margus Kask.
TOOMAS REINPÕLD
