Kolmapäeval toimus Puurmani lossi ees avalik arutelu. Enne kella seitset õhtul alanud koosolekul said Puurmani alevisse ja ümberkaudsetesse küladesse sisse kirjutatud inimesed anda allkirju Põltsamaa vallale edastatavale pöördumisele, et vald korraldaks Puurmani piirkonna elanike arvamuse väljaselgitamise Tartu vallaga liitumise küsimuses.
Pooletunnisel arutelul sõnavõtuga esinenud Puurmani endine vallavanem Rauno Kuus lausus, et viimase aja arengud pärast nelja Põltsamaa piirkonna omavalitsuse ühinemist üheks suurvallaks on näidanud, et Põltsamaa vallas on kogu fookus Põltsamaa linnal ning ääremaad on jäetud vaeslapse ossa.
Valdade võimekus erinev
„Puurmani rahva soov on liituda Tartu vallaga. Seda eeskätt põhjusel, et Põltsamaa valla juhtkond ei arvesta enam kohaliku kogukonnaga. Tuleb siiski tõdeda, et vald on ka Puurmanis üht-teist teinud, mille näiteks on kasvõi seesama perearstikeskus ja Jõgeva maantee tänavavalgustus.
Eelmisel aastal koolivõrgu ümberkorraldamisega Põltsamaa vallas alanud protsessid näitasid aga seda, et kusagil olid mõtted valmis mõeldud ja otsused juba varem ära tehtud, meiega neid asju keegi ei arutanud. Alles siis, kui Puurmani mõisakooli kaitseks kohtusse sai mindud, hakati ka vallavalitsuses nõu pidama ja mõtlema ning tõmmati asjale pidurit. Nüüd on koolivõrgu küsimust põhjalikumalt analüüsitud ja Puurmani mõisakool siiski jätkab oma tegevust,” kõneles Kuus. Ta lisas, et Puurmani mõisa majandamises lõhuti ära seni hästi toiminud süsteem.
Idee eralduda Põltsamaa vallast ning kaaluda ühinemist Tartu vallaga sündis 26. novembril Puurmani lossis toimunud ajurünnakul.
„Põltsamaa ja Tartu valla võrdlusel näeme, et valdade võimekus on väga erinev. Põltsamaa vallas on rahaline seis tänasel päeval väga keeruline – selleks, et kulusid kokku hoida, tegeletakse kärpimisega. Kulusid saab aga kärpida sealt, kus on vähem inimesi ehk valla äärealadel. Juba olen kuulnud plaanidest kaotada teenusjuhi koht Puurmanist. Tartu valla näitel näeme seevastu, et eelarvega on seal lood paremad, kuigi elanike arv on enam-vähem sama mis Põltsamaa vallas,” ütles Rauno Kuus.
Rauno Kuus leidis ühtlasi, et Tartu valla koosseisu kuulumine tõstaks Puurmanis kinnisvarahindu.
„Eestis on kaks piirkonda, mis rahvast tõmbavad – need on Tallinn ja Tartu. Puurmani asub sellise koha peal, et meil on võimalik veel Tartu vallaga ühineda. Ka ajalooliselt on Puurmani piirkond kuulunud Tartumaa koosseisu, Tartu maakonda kuulumise soov on siinsel rahval alati olnud. Kaks korda on Puurmani üritanud Laeva vallaga ühineda, kuid erinevatel põhjustel jäi see ära. Puurmani soov oleks, et Tartu piirkond aitaks ka meie arengule kaasa,” leidis Kuus.
Vee hind tõuseb
Arutelul toodi mitme esineja poolt ühe Tartu vallaga ühinemise põhjendusena esile ka uue veeteenuse pakkuja tuleku Puurmani alevisse ning sellega seotud veehinna tõusu. Nimelt, lähtuvalt Põltsamaa vallavolikogu otsusest, lõpetab AS Emajõe Veevärk 31. detsembril Puurmani alevikus veeteenuse pakkumise. Alates uue aasta 1. jaanuarist osutab veeteenust Puurmani alevikus OÜ Põltsamaa Vesi.
Rahvakoosoleku järgselt jätkub allkirjade kogumine Altnurga, Jüriküla, Kirikuvalla, Laasme, Pikknurme, Tammiku ja Kursi külade ning Puurmani aleviku inimestelt pöördumisele, milles palutakse, et Põltsamaa vallavalitsus algataks haldusüksuste piiride muutmise Puurmani piirkonna territooriumiosa arvamiseks Tartu valla koosseisu.
Allkirju kogutakse kuni uue aastani, edasi jääb vallavalitsuse otsustada, kas korraldada rahvahääletus, kus elanikud saavad arvamust avaldada, kas nad soovivad Tartu vallaga ühineda või mitte. Sellele järgnevalt peaks Põltsamaa volikogu järgnevate kuude jooksul otsustama, kas vald on nõus Puurmani elanike arvamuse välja selgitamiseks rahvahääletust korraldama.
TAAVI KELDER
