Vallavanem ütles, et tegelikult saadi mõisakoolide projektist raha mõnevõrra vähem kui taotleti, taotlus esitati miljonile kroonile. ?Algselt oli arvestatud omaosalusega 0,5 miljonit krooni, kuid nüüd tuleb tõenäoliselt vallal leida miljon krooni, et tööd tehtud saaksid,? ütles Kuus.
Tema sõnul on projekti raames kavas korda teha paekivist peatrepp, mis viib esimeselt korruselt teisele, ning puutrepp, mis ühendab teist korrust keldrikorrusega. ?Puutrepp on praegu väga halvas olukorras ning muutunud ohtlikuks,? nentis Kuus. Tema sõnul hõlmas projekt ka kahte klassiruumi, mis koos puutrepiga moodustavad eraldi majaosa. Lisaks tuleb renoveerida ka trepikojad. Kuna praegu eelarve koostamine veel käib, ei osanud ta öelda, kas lähitulevikus õnnestub renoveerida ka klassiruumid, kuid trepikojad tehakse kindlasti korda.
Praegu käivad veel tänavu suvel alanud ehitus- ja renoveerimistööd teisel korrusel. Teisel korrusel asub enamik klassiruume. Välja on vahetatud uksed ja aknad, põrandad, elektri-, ventilatsiooni- ja kanalisatsioonisüsteem.
Vallavanema sõnul on tänaseks suuremad tööd tehtud ning praegu paigaldatakse parkettpõrandaid ning värvitakse seinu, seejärel jäävad teha veel väiksemad viimistlustööd. Kui kõik läheb plaanipäraselt, lõpetatakse renoveerimistööd teisel korrusel jaanuari lõpuks.
Lossi kordategemist alustati juba neli aastat tagasi. 2004. aasta sügiseks sai uue näo mõishoone keldrikorrus, kus on korralik söökla ja nõudepesuruum, samuti uued riietusruumid, töötajate ning õpilaste pesuruumid. Välja vahetati elektri- ja küttesüsteem ning kanalisatsioonitorustik.
Renoveerimist vajavad veel mõisahoone esimene korrus, pööning, välisfassaad ja katus, seega jätkuvad tööd ka järgnevatel aastatel.
Paralleelselt lossi renoveerimisega toimuvad praegu ka projekteerimistööd mõisapargis. Projektid hõlmavad pargi haljastust, tiigi uuringuid, ujumiskoha rajamist vallarahvale ning Pedja kalda korrastamist, pargi müüri ning tõllakuuri restaureerimist.
Renoveerimis- ja ehitustöid tehakse mõisahoones koostöös muinsuskaitseametiga. Tänavusuviste põhjalike uuringutega tehti kindlaks, milline parkett, laed, laemaalingud ja värvid endisaegses mõisahoones olid, et oleks võimalik need endisaegsel kujul taastada.
Edaspidi on kavas mõisahoonet ka huvilistele tutvustada ning korraldada siin näiteks ajaloohõngulisi vabaõhuetendusi ja kontserte. Vallavanema sõnul tahetakse ka tänavu liituda mõiskoolide projektiga ning suvepäevadel mõisahoone uksed külastajatele avada.
?Eelmisel aastal külastas mõisate külastusmängu raames lossi vähemalt viissada inimest. Eriti kiideti noori giide, kelleks olid kohaliku kooli õpilased,? ütles Kuus. Tema sõnul on Puurmani mõisa taastamine üks valla peamisi prioriteete.
Kokku toetati tänavu detsembris 24 mõiskoolide uurimis-, projekteerimis- ja renoveerimistööde arendusprojekti. Suurima toetuse sai Kernu vallavalitsus – üle 786 000 krooni Ruila mõisa peahoone fassaadide rekonstrueerimiseks, Kosejõe kool aga 881 900 krooni Kose-Uuemõisa peahoone akende restaureerimiseks.
Kultuuriministri Raivo Palmaru sõnul oli kohalike omavalitsuste huvi toetuse taotlemise vastu aktiivne, kõige rohkem toetati projektide koostamist.
EVA KLAAS
