Tegevust jätkus hommikust pärastlõunani. Kes õuest meelepärast ja rahakotile sobivat jõulukinki ei leidnud, siirdus kultuurikeskusse. Seal oli hommikust peale rõõmus jõulueelse laada sagin, soodsa hinnaga kinkideta ei pidanud keegi lahkuma.
Lasteaedadele kuus uut puukuju
Piisavalt huvilisi jätkus ka Suure tänava äärde paigaldatud meistrite tööplatsi äärde, kus erinevate Eestimaa paikade viis vigursaagijat Jõgeva lasteaedade mänguväljakutele puukujusid välja saagisid.
Jõgeva lasteaiad said Puupäevalt kuus uut kuju: sajajalgne, kus lapsed saavad peal istuda, jänes, kolm karupoega, koer, kelle sülle saab istuda, ja poku.
Puukujusid saagisid teiste hulgas ka Raivo Perandi ja Ott Olesk, mõlemad staazhikad ja tuntud tegijad. Kui sae võttis kätte Raivo Perandi üheksa-aastane poeg Joosep, kostis pealtvaatajate hulgast ahhetusi ? poiss töötas oma poku kallal vilunult ja hoolsalt. Turvameetmete osas ei tehta talle vähimatki järeleandmist ja poiss teab seda.
Isa Raivo ütles, et Joosep sai endale mootorsae alles siis, kui suutis seda käima tõmmata. Seni töötas ta elektrilise kettsaega.
Joosep Perandi alustas puukujude saagimist viieaastaselt. Tema isa Raivo on sellega tegelnud seitse aastat. Kõige suurem kuju, mille Joosep on valmistanud, on Urvaste nõiariigis asuv umbes kolmemeetrine troll, mis seisab kahe käpaga kivi peal. Isa Raivo peab seda poja seni parimaks tööks.
Joosep hakkas puukujusid valmistama isa kõrval. “See on minu jaoks huvitav, sellepärast ma seda tööd teengi,? ütles poiss.
Keerulisemat kuju tehakse mitu päeva
Lihtsama puukuju saab valmis päevaga, kaht karupoega saagis Ott Olesk aga kolmandat päeva ? keeruline kuju nõuab lihtsalt rohkem aega. Jõgevale tulid puukujude saagijad juba ette valmistatud toorikutega. “Eeltöö peab olema tehtud, muidu ei jõua kujusid valmis,? rääkis Perandi.
Tema töid on igas Eestimaa paigas. “Neid võib leida igal pool, üksjagu Euroopatki on minu saetud puutükke täis,? nentis ta.
Kõige kaugem koht aga, kuhu Raivo Perandi valmistatud puukuju seni on viidud, asub Atlandi taga Kanadas. “Hollandis, Saksamaal, Suurbritannias, Prantsusmaal on neid omajagu juba,? rääkis ta.
Kõige raskemaks tööks peab Perandi seenior rusikat, mis asub Kadrina lähedal Neerutis ja mis on tema senistest töödest suurim. Selle puu läbimõõt oli tema sõnul algselt ühtpidi 1,8 ja teistpidi 1,6 meetrit.
Raske on tema hinnangul teha näiteks lindu puuris. Kõige tõsisemad tööd on olnud Noa laev Kaberneemes, Suur Vanker tema kodukohas Jänedal.
Ka ohtlike puude mahavõtmisega tegelev mees toorikute puuduse üle ei kurtnud ja naeris, et talle makstakse veel peale, et ta mahavõetud puud ära koristaks. Nii et paplikännud läbimõõduga 1,3 kuni 1,5 meetrit pole tema jaoks defitsiit.
Raivo Perandi tööks on ka puuehitised, aga need peavad siis olema piisavalt keerulised.
Talvel pole Perandi sõnul puusaagijatele rohkem üritusi kui Jõgeva Puupäev. Päevad on lühikesed ja puusaagijatel tuleb kõvasti pingutada, et kuju valmis saaks.
Puukujude valmistamist toetasid sponsoritena üheksa ettevõtet koos linnavalitsusega, kujud paigaldatakse Jõgeva lasteaedade Karikakar ja Rohutirts mänguväljakutele.
Puupäev on avasündmuseks Jõgeval kui külmalinnas ja Eestimaa Peajõuluvana residentsis algavatele jõulude ja aastavahetuse ettevõtmistele.
HELVE LAASIK
