Avalikule kirjale ei ole ükski allakirjutanu Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu liige. Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit (PAKL) esindab 48 ajaloolise kalapüügiloa omanikku. Peipsil on praegu 96 püügiloa omanikku. Enam kui sajast kirjale allakirjutanust on püügiloa omanikke 5, kellest ühel on ajalooline püügiõigus 12 nakkevõrguga, teisel kaluril 10 võrguga. Ülejäänud kolmel on ajalooline püügiõigus 3-4 võrguga, millest osa on nn särjevõrgud püügiks kevadperioodil. Kalapüügiseaduse paranduse jõustumisel tuleva aasta 1. jaanuarist ei kirjutata välja püügiluba alla 10 võrguga püügiks, mistõttu jäävad need kolm allakirjutanut püügiloata. Ülejäänud allakirjutanud on kas kalurid-palgatöölised, kalapüügiteenuse pakkujad või lihtsalt kalapüügihuvilised rannaküla elanikud. Väga paljud allakirjutanud ei oma rannakaluri II kutset ja ei saa pärast 2008. aasta 1.jaanuari enam kutselise kalapüügivahenditega püüda. Pooltel allakirjutanutel, kelle isik oli võimalik allkirja järgi tuvastada, on kehtiv kalapüügieeskirjade rikkumine (kontrollitud keskkonnainspektsioonis).
Kirjas on päris mitmeid seadusandluse ebatäpseid tõlgendusi. Kutseühingutega liitumata kaluriteni jõuab igasugune info aeglaselt ning sageli nihkes. PAKL korraldab oma kalurile regulaarselt nõupäevi, mistõttu kõik uus seadusandluses ja kalapüügikorralduses jõuab kiiremini iga kalurini. Läbi esindusorganisatsioonide jõuab kalurite sõnum suuremat huvirühma hõlmates ka riigiasutusteni. Seetõttu on otstarbekas kõigil kalandusega tegelejatel ühineda esindusorganisatsioonidega. Peipsi piirkonnas tegutseb praegu teadaolevalt 4 erinevat sellist organisatsiooni, mistõttu on päris suur valikuvõimalus.
PAKL-i teabetoas on püütud igale pöördujale tema probleemile või küsimusele vastus anda. Kui seda ise ei suudeta, edastatakse probleem riigiasutustele, teadlastele jne.
Eeskirju järgides ei tekita mutnikupüük kahju
Kalapüüki Peipsil (kogused, püügivahendid jne) reguleerib Eesti ja Venemaa riikidevaheline kalanduskomisjon. Protokolli järgi on võimalik mõlemal riigil püüda 20 mutnikuga. Seetõttu ei ole otstarbekas, et Eesti riik kehtestaks oma kaluritele täiendavaid püügikitsendusi.
Püügiloa omanikest on suurimad investeerijad paikkonda olnud mutnikuga püüdjad. Nii on OÜ Peipsi Kalatööstus rajanud väikese kalatööstuse, mis toodab kalatooteid kohalikule turule. Rajatud on kaks toitlustuskohta koos võimalusega osta kalatooteid. Mõlemad toitlustuskohad on populaarsed nii kohalike elanike, kuid ka Peipsi piirkonda külastavate turistide seas. Seeläbi on loodud täiendavaid töökohti, mis on aidanud kaasa sotsiaalsete probleemide lahendamisele Peipsi piirkonnas. Mutnikupüük on OÜ Omedu Rannal aidanud kaasa nüüdisaegse tootmishoone ehituse alustamisele Omedus.
Väga oluline on ka fakt, et kõik mutnikuga püügiloa omanikud on toetanud Omedu kalasadama tööprojekti.
Mutnikupüük on viimastel aastatel viidud lühiajaliseks. Tänavu on riikidevahelise kalanduskomisjoni poolt tehtud oma riigiasutustele ettepanek kehtestada püük 10. septembrist kuni 15. oktoobrini. Mutnikupüügil saab vabastada alamõõdulise kala, mistõttu ei tekita püük kalastikule erilist kahju. Kirja autorite väide, et mutnikud püüavad ka kalade kudealadel, ei ole õige. Teadaolevatel kudealadel ei ole mutnikupüük võimalik järve iseärasuste tõttu. Juba aastaid ei toimu kevadist ja hilissügisest mutnikupüüki.
Kutselise kalapüügi nagu iga teisegi majandusharu arenguks on oluline majanduslik tasuvus. PAKL-i koostatud Peipsi kalanduse arengukava näitab, et ettevõtjal kalapüügi tulemuslikkuse ja parima tööhõive tagab mutniku, mõrdade ja võrkude püügilubade üheaegne omamine. Nii on tagatud kaluril aastaringne tööhõive ning ka normaalne sissetulek. Seeläbi jätkub kutselise kalapüügi kui majandusharu areng.
Aastatel 2007 – 2013 on Euroopa Kalandusfondi kaudu ette nähtud suured toetused kutselise kalapüügi ning rannapiirkondade arendamiseks. Toetuse saamiseks on vajalik omaosalus, mille suudab tagada piisavalt suure käibega kalandusettevõtja. Mutnikupüük annab kalandusettevõtjatele olulise osa sissetulekust.
Peipsi piirkonna ning kutselise kalapüügi kui majandusharu arendamiseks on vajalik mutniku kui püügivahendi säilitamine Peipsi järvel.
Võrgupüüki pole võimalik laiendada
Võrkude piirarvud ja püügiajad lepitakse kokku Eesti-Vene kalanduskomisjoni poolt. Eesti delegatsiooni liikmed peavad töökoosolekutel pidevalt kaitsma just võrgupüügi samas mahus säilitamist. Võrgupüüki peavad Venemaa kalurid vähem oluliseks kui meie kalurid.
1990ndate lõpul ja 2000ndate aastate algul võimaldas riik seadusandluse muutmisega suurendada kutseliste kalurite arvu 300lt ligi 600le. Nii tekitati juurde ?kutselisi kalureid?, kellel on ametlikult võimalus kolme-nelja võrguga püügiks. Tegelikult püüab selline kalur ebaseaduslikult 10-20 võrguga, sest vähema arvu võrkudega ei ole püük lihtsalt kasumlik.
Nii püügile asetatud võrgud on nõuetekohaselt tähistamata. Erinevatel põhjustel jäävad need sageli püügile ja neis kala sureb. Mullu Euroopa Liidu kalandusvolinikule mutnikupüügi tutvustamisel tõmmati järvest välja mitmed märgistamata ja mädaneva kalaga võrgud. Euroopa Liidu kalandusametnikeni jõudis häbiväärne näide Peipsi kalapüüdjate töökultuurist.
Avalikus kirjas on rõhutatud kutselise kaluri oskusele kasutataval võrgul valida ise silma suurus. See tooks kaasa püügikoormuse suurenemise. Nõndanimetatud särjevõrkudest saaksid suursoomkala võrgud. Küll võiks kaluril suursoomkalavõrgu silmasuuruse valiku võimalus olla suurem. Kalur peab arvestama püügil kalade kalapüügieeskirjades kehtestatud alammõõte. Pidev võrgu silmasuuruse muutmine toob kalurile kaasa täiendavaid kulutusi uute püügivahendite muretsemiseks.
Võrkudega püügi aja laiendamine ei ole võimalik. Peipsi kalaliikidel on kudeajad ka muudel aegadel kui 15.05-15.06, näiteks rääbis ja siig. Suveperioodil järvevee soojenemine toob kaasa erinevaid selle omaduste muutusi, mis põhjustab kalade suremist. Võrkudest ei ole võimalik kala elusalt vabastada. Kalur jääb ilma saagist, kuid risustatakse järve.
ERALDI KASTI
Lähtuvalt avalikust kirjast tegi Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit keskkonnaministeeriumile järgmised ettepanekud:
*Tugevdada oluliselt kontrolli võrgupüügil jäävabal perioodil. See on praegu kõige nõrgemini kontrollitud.
*Kehtestada kiiresti kindlad kala järvelt maaletoomise kohad, kus saaks kontrollida ka võrgupüügil (nagu mutniku- ja mõrrapüügil) püütud kalakoguseid
*Mitte muuta kalapüügiseaduses 2008. aasta 1. jaanuarist kehtima hakkavat 10 võrguloa miinimumnõuet. Muudatus viib kalurite arvu kooskõlla Peipsi järve kalavaruga ja võimaldab vähendada röövpüüki. Nii pannakse alus jätkusuutliku kalurkonna tekkeks Peipsil.
*Mõrrapüük peab toimuma aastaringselt, v.a kalapüügieeskirjas kehtestatud keeluajal.
*Keskkonnainspektsioonil kiirendada õigusrikkujate nimekirjade edastamist püügilubade väljastajatele, et vältida seaduserikkujate sattumist püügile.
*Keelata juhtaiata mõrra kasutamine Peipsi järvel. Seda püügivahendit kasutatakse ainult varipüügivahendina ebaseaduslikult püütud kala ametlikustamiseks.
URMAS PIRK,
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu
juhatuse esimees
