1939. aastal, kui olin alles kaheteistkümnene, mängisin juba Mustvee puhkpilliorkestris teist tenorit. Olin noor poiss vanemate mängijate hulgas. Ma ei mäleta enam, kas selle aasta ülestõusmispühad olid märtsis või aprillis, aga nagu kombeks, mängis meie puhkpilliorkester esimesel ülestõusmispühal Mustvee kiriku tornis ja seejärel kirikus jumalateenistusel, mis minu mäletamist mööda algas kell seitse hommikul.
Ülestõusmispüha kontserdid
Pärast jumalateenistust pidas puhkpilliorkester oma aastapäeva. Selleks kogunesime hoonesse, kus praegu asub Mustvee linnavalitsus. See hoone oli küll teistsuguse väljanägemisega kui praegune ning seal asusid minu mäletamist mööda pank ja pagaripood.
Orkestri juht August Luming pidas lühikese kõne, kus andis ülevaate orkestri tegevusest, ja soovis edu edaspidiseks. Seejärel istusime koos pillimeeste ja mõne külalisega laua taha, et maitsta saiakesi ning muidugi pühademune. Oli tore ja meeldejääv koosviibimine.
Lehitsesin puhkpilliorkestri vana päevikut, mis on alustatud 1947. aastal ja lõpetatud 1. augustil 1949. Olin siis juba puhkpilliorkestri dirigent. Päevikust võib lugeda, et 6. aprillil 1947 mängis orkester ülestõusmispühade puhul Mustvee kiriku tornis ja jumalateenistusel. Kohal oli kuus mängijat. Ka 28. märtsil 1948 mängis orkester ülestõusmispühal kell 7-8.30 kiriku tornis ja seejärel kirikus. Pala, mille tornis esitasime, oli “Ärgake, nii vahid hüüdvad”.
Kirikus mängimine põlu all
</span>
Selle peale meenub mulle, kuidas mind kutsuti täitevkomitee aseesimehe Elmar Petersoni juurde. Ta tegi mulle selgeks, et kirikus ei tohi käia, pealegi veel koos koolipoistest pasunapuhujatega. Ma vastasin talle, et mis selles siis halba on, me mängime ju igal pool aktustel, surnute ärasaatmisel ja ka muudel tähtpäevadel. Ta oli arusaaja mees ja ütles mulle, et inimesed käivad talle kaebamas, et orkester mängis jälle jumalasõna viise. Nii jäid meie orkestri kirikus mängimised ära. Siiski on päevikus veel sissekanne 11. juulist 1948, mil orkester mängis leerilaste õnnistamisel.
Tegelikult jumalasõna viiside mängimine ei lõppenud. Päevikust võib näha, et orkester mängis neid edasi, kuid ainult surnuaiapühadel ja koos Kasepää orkestriga.
Taasiseseisvunud Eestis oleme jälle ülestõusmispühadel tornis ja kirikus mängimas käinud.
Kahjuks on viimasel kahel aastal need mängud ära jäänud. Aga hea traditsioonina on säilinud — Eesti Vabariigi aastapäeval toimub alati kirikus puhkpilliorkestri kontsert.
i
VALTER JAANUS, puhkpilliveteran
