?Kui Saare mõisa arendajad juubelisse jõudsid, peeti seda juba teist korda,? luges Ene Ilves suurelt teepurgilt, mille ta Saare Mõisa Arendajate Seltsi esindajana juubilaridele kingiks üle andis. Purk sisaldas Kalevipoja teesegu, mis pärit Saare saialille keskuse ürdiaiast, Ene Ilves on aga nii Eesti Looduskaitse Seltsi Jõgeva osakonna esinaisena kui suure loomasõbra ja Elistvere loopargi ühe asutajana seal lausa omainimene. Ja humoorikas tekst kingipurgil oli tõsi mis tõsi: loomapargi sünnipäeva peetigi teist korda, sest selle rajamise üks algatajaid, Eesti Metsaseltsi esimees Kaupo Ilmet pidi augusti lõpus, päris-sünnipäeval, haiglaseinte vahel viibima.
Peo “teisel katsel? oli aga Kaupo Ilmet kohal kui raudnael ja vestis kohaletulnuile pargi asutamise idee tekkimisest, esimestest kurbadest ja rõõmsatest kogemustest ning tutvustas juubeliks välja antud trükist pealkirjaga ?Elistvere Loomapark 10?, mis on sarja ?Elistvere aja- ja kultuurilugu? II vihik ja kus kogu pargi lugu kompaktselt, värvikalt ja fotodega illustreeritult kenasti kirjas.
Päris põhjast pinnale
?Küllap on iva selleski mõttekäigus, et mõni asi tuleb kõigepealt täielikult põhja lasta, et seda uuesti arendama saaks hakata,? ütles Ilmet, mööndes, et kui esimese Eesti Vabariigi päevil oli Elistvere asulana suhteliselt hea ja kena koht ja Saadjärve kolhoosi tegutsemispäevilgi kasutati kõiki siinseid hooneid, siis suur lagunemine algas taasiseseisvumisest, kui ehitised tühjaks jäid.
Mõisapark oli võssa kasvanud ja olmeprahti täis tassitud, kunagised pargialleed olematud. Järv pargi taga oli praktiliselt ligipääsmatu.
1997. aasta kevadel alustatigi heakorratöödega. 1996. aastal Saksamaa nõustamisfirmas Komplan koostatud loomapargi eelprojektis olid kirjas nii pargi avamiseks vajalikud investeeringud kui ülalpidamiskulud ja loodetavad tuludki. Paraku tegi reaalne elu Ilmeti sõnul neis plaanides omad korrektiivid. Nüüdseks on üle elatud suured raskused ja pankrotiohtki. ?Aga me oleme oma asja ikka õiges suunas ajanud ja paljus märki tabanud. Kitsed-põdrad elavad kohal, kus ka 16. sajandil Elistvere mõisa hirveaed asus, karu aga mõisaaegsete kasvuhoonete kohal, mille lähedal samuti tol ajal karu peeti. Ühed esimesed asukad loomapargis olid ilvesed, kelle elupaigaks sai mõisahäärberi ase, neist said “mõisnikud”. Ja näe ? nüüd on ilves meil lausa president!? tõi Kaupo Ilmet oma ettekandesse virgutuseks optimismikiiri.
Igal juhul ja kahtlemata pidid esialgse tegevuskava kokkuseadjad Kaupo Ilmet, Jaan Naaber, Ene Ilves, Mati Kaal ja Saksamaa konsulent Tilmann Bieber optimistid olema, sest pessimismi ja skepsisega nii suurt tööd liikuma ei saa.
Kui leida inimene, kes kunagist Elistvere mõisa parki viimati kümne aasta eest nägi, ta praegu sinna seotudsilmi viia ja ?lahti lasta?, ei taipaks katsealune mingil juhul, kuhu ta sattunud on. Mõisa valitsejamaja varemed on puhastatud ja konserveeritud, võsaraiumisega on päästetud see vähene, mis veel pargi kunagist suursugusust meenutab. Kunagist pargiaasa meenutab tohutu lillepeenar, lilled tervitavad juba väravast sisenejat ja neid jätkub kõikjale.
Kingid ja annetused on parim tugi
Selles on Kaupo Ilmet veendunud ja tal olid ka näited käepärast. Kümne aasta eest 27. augustil otsustati loomapark, mis esialgu looduspargi nime kandis, avada. Aga et Tallinna Loomaaaist lubatud metskitsed just õnnetult otsa olid saanud, kinkis tollane TARMEKO peadirektor Olev Nigul, kes aedikute ehitamiseks postid andis, avamispäeval trööstiks kaks nahast kilpkonna, et mõnigi ?elajaloom? olemas oleks! Septembris saadi siiski ka esimesed päris-loomad: piisonimullikad Villu (pargi idee toetaja ja tollase keskkonnaministri Villu Reiljani järgi) ja Vilja. Ristivanemateks said Villu Reiljan, tolleaegne Tabivere vallavanem Kalev Raudsepp, Ene Ilves ja Ingrid Gertz. ?Ristivanemaid peab olema, siis on, kelle käest toetust nuiata,? viskas Kaupo Ilmet nalja, milles paraku tõetera peidus. ?Kinkide ja vabatahtlikel annetustel on suur jõud sees,? on ta veendunud. ?Mõelge kasvõi sellele, kui kiiresti ehitati üles esimene Estonia teatrimaja. Ja millise tempoga valmisid kultuuriobjektid riigi rahaga ?sotsialismi viljastavates tingimustes?.? Tõepoolest, paneb mõtlema. Toetust on pargile tulnud mitmelt eraannetajalt, kindlad “kuldsponsorid” on aga Maria Urova ja perekond Reiljan, kes aeg-ajalt rahaülekandeid teevad.
Pessimismiks põhjust?
Kalev Raudsepp, kes loomapargi loomise ajal Tabivere vallavanem oli ja mõtet nii nõu kui jõuga toetas, on praegu veidi kahtlevalt ja nukralt meelestatud ja seda lasi ta ka juubelikõnes välja paista. Tema arvates võib meie loomapargile praegusel suhteliselt lahedal eraraha-ajal üleöö konkurente tekkida. Ja kui kusagile mujale samasugune asutus tekib, kus kõiksugu loomi näha saab, võib külastajate arv Elistveres väheneda. Praegu on külastajate arv järjest tõusnud, sel aastal tuleb neid kokku üle 65 tuhande, aga kui riigieelarvest tuleval aastal raha ei anta, siis piletimüügist saadud tulust park ennast ära ei majanda. Kõne all oli ka Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni seisukoht, et Elistvere mõisahoone (olematud) varemed ja park loomade eest kaitset vajavad, ja kevadel jõustunud otsus, mille järgi park enam leitud vigastatud loomi vastu võtta ei tohi. Raudsepa seisukoht on, et ellujäämiseks ja konkureerimiseks on vaja häid mõtteid ja uusi kandvaid ideid. Seda ta sünnipäevalapsele sooviski.
Elitstvere kogu vallale oluline!
Praegune Tabivere vallavanem Aare Aunap toonitas, et loomapark on väga oluline ja väga vajalik ning on vallalegi tuntust toonud. Ta lubas, et ka Tabivere vald tuleb loomapargile appi, mis ei tähenda muidugi seda, et vald loomaparki lausa üleval pidada suudaks. Vajadusel tehakse raha saamiseks riigile ekstra pöördumine.
Tihedad ja soojad sidemed on loomapargil ja selle perenaisel Asta Sarvel Maarja põhikooli õpilastega. Kooli huvijuhil Merle Haossarel on olnud häid mõtteid ja ideid, kuidas õpilased loomapargiga ?sina? peale saada. Need ideed on teoks saanud ja vilja kandnud. Pargi sünnipäevalgi oli Maarja õpilaste esindus kohal: Kristiina Lehe ja Õnne Allajõe head soovid juubilarile tulid tõesti südamest.
Maarja koolilaste siirast huvist looduse vastu ja koostööst nendega on vaimustuses ka Asta Sarv. Ja küllap tema juba oskab seda hinnata, sest üle vabariigi siia saabuvaid õpilasekskursioone juhatades näeb-kuuleb tema kõige paremini, kui palju või vähe meie lapsed loomadest teavad või hoolivad.
?Küll võib palju küsida!?
Nii oli Asta Sarve enda sõnul tema kohta öelnud Kaupo Ilmet, kui Asta 2002. aastal loomaparki tööle tuli. Aastajagu oli Asta n-ö reatöötaja, müüs pileteid, aitas siin ja seal. Aga et piletimüüjalt üsna palju loomade kohta päriti, tahtis Asta ka ise järjest rohkem teada, et mitte vastates jänni jääda ja nii ta Kaupo Ilmetile küsimustega pinda käiski. Käis pinda ja jäi silma ning edutati aasta pärast loomapargi perenaiseks.
Asta ise peab hetkel päris tõsiseid tagasiastumisplaane, sest leiab, et loomapark vajab sellele kohale nooremat ja värskemat verd. Küsimusele, mida ta ise loomapargile sünnipäevaks ja tulevikuks soovib, vastas perenaine: “Ikka head, nagu soovisid ja soovivad kõik need, kes täna meid õnnitlemas olid. Et riik eraldaks hädavajalikku raha, et võidaks terve mõistus ja Riikliku Looduskaitsekeskuse Jõgeva-Tartu regiooni ametnikud mõistaksid, et olematut mõisahoonet pole võimalik kaitsta. Soovin, et loomapark edeneks ja kosuks. Eraettevõtjate loomaaedu ei saa aga lähemal ajal küll tõsisteks konkurentideks pidada.”
KAIE NÕLVAK
