Jaanuari lõpus toimus Lustiveres seitsme küla elanike koosolek, kus osales ligi 30 inimest kavandatava Pudivere dolokivikarjääri lähiümbrusest. Rahva kutsus kokku Lustivere külaselts.
Koosolekul osalesid Pudivere, Lustivere, Tõrenurme, Kaliküla, Neanurme, Sulustvere ja Kaavere küla.
Arendaja AS Kiirkandur on taotlenud kaevandamise luba Põltsamaa vallas paikneva Pudivere dolokivimaardla eraldisel, mis asub Lambasaare kinnistu piires. Plaanitud karjääri pindala on 22 hektarit.
Külaselts on lubanud kasutada võimalust keskkonnamõjude aruanne vaidlustada.
“Minu seisukoht on uue karjääri avamise suhtes praegu negatiivne,? lausus Lustivere külaseltsi liige Rando Omler.
Külavanemate eestvedamisel on asutud elanikelt allkirju koguma ja kirjutama põhjendatud seisukohtadega kirja karjääri rajamise vastu. Kiri saadetakse 15. veebruariks Jõgevamaa keskkonnateenistusse ja Põltsamaa vallavalitsusse.
Koosolekul leidsid külade elanikud, et kaevandamise plaanis on mitmeid kitsaskohti, millele loodetakse saada keskkonnateenistuselt ja ettevõttelt lahendusi ja põhjendusi.
Arendaja, ASi Kiirkandur juhatuse esimehe Tiit Ploomi sõnul ei olnud ta Lustivere kultuurimajas toimunud koosolekust teadlik. “Mul on väga kahju, et mind ei teavitatud,” ütles ta ja kinnitas, et etteteatamise puhul oleksid arendajad koosviibimisel osalenud.
Ploom rahustas külarahvast, et neil pole põhjust karjääri karta, kogu ettevõtmine on seaduslik ja keskkonnamõjude hindamisel heakskiidu pälvinud. Ta väitis, et inimesed kardavad plaanitavat karjääri vaid emotsionaalsetel põhjustel.
Vallavalitsus äraootaval seisukohal
Keskkonnamõjude hinnangu algatas Jõgevamaa keskkonnateenistus mullu 27. veebruaril põhjusel, et dolokivi kaevandamisega muudetakse pöördumatult maastikku, alaneb põhjavee tase ning karjääril võib olla häiriv mõju läheduses elavale I kategooria kaitsealusele liigile. MTÜ Kotkaklubi eksperdi Joosep Tuvi andmetel elab kavandatava karjääri naabruses kaitsealune lind ? väike-konnakotkas.
Eksperthinnangust selgus, et plaanil rajada Pudivere väike-konnakotka püsielupaigast 360 meetri kaugusele dolokivikarjäär on linnu olemasolule negatiivne mõju.
Keskkonnateenistuse ja vallavalitsuse tehtud soovitustel täiendas keskkonnamõjude hindaja Ain Põldvere keskkonnamõjude hinnangu (KMH) programmi.
Vallavanem Toivo Tõnson nentis, et seisukohavõtt on esialgu ennatlik. Tegemist on pikemaajalise protsessiga, mis võib võtta aastaid. Samuti ei olnud ta teadlik Lustivere külas toimunud koosolekust. Kui keskkonnateenistuses otsus langetatakse, võetakse vallavanema sõnul Põltsamaa volikogus ka elanike otsuseid arvesse. “Kui kõik seisukohad on põhjendatud, mõjutavad need ka otsust,” ütles vallavanem.
Põhjavee tase alaneb
Kõige tundlikumaks teemaks oli külaelanike koosolekul põhjaveetaseme alanemine. Keskkonnamõjude hinnangu järgi jääb pea kogu kaevandatav varu (95 protsenti) põhjaveetasemest madalamale. Plaanitava karjääri sügavuseks (sõltuvalt maapinna reljeefist) kujuneks keskkonnauuringu andmetel keskmiselt 15 meetrit. Karjääri töötamise lõpuaastatel on veetaseme alanemine kilomeetri kaugusel 3,5 meetrit ning kahe kilomeetri kaugusel meeter, arvutuslik väljapumbatava vee kogus ligi 9000 m3 ööpäevas. See tähendaks Rando Omleri sõnul 15 aasta jooksul Pudivere küla kaevude veetaseme olulist alanemist.
Uute kaevude puurimine ei pruugi tagada korralikku joogivett, kuna sügavamalt tulev vesi ei ole nii kvaliteetne kui ärapumbatav.
“Võin kinnitada, et kaevud tühjaks ei jää,? ütles ettevõtte juhataja Tiit Ploom. Tema sõnul võetakse põhjaveest 200 liitrit vett tunnis ja ta peab seda väga väikeseks koguseks. Probleem seisneb aga äravoolukraavides, mis ei ole hooldatud ja mida tuleks kindlasti enne karjääri projekti alustamist süvendada ning puhastada.
ASi Kiirkandur välitööde käigus saadi andmeid 31 puurkaevu ja 18 salvkaevu kohta. Ploomi andmetel jäid mõõtmata kuni 17 kaevu, kuhu mille omanikud mõõtmistega ei nõustunud või mõõtmistest teadlikud ei olnud.
Külade koosolekul selgus, et eelmise aasta 22. ja 23. jaanuaril ning 9. ja 14. septembril teostatud seiretest ei olnud kõik inimesed teadlikud. Pudivere elanikud Ene Vaht ja Elga Aasmaa on vaid kaks nende paljude hulgast, kes soovivad oma kaevudele mõõtmisi.
Firma lubas kuivaks jäävate kaevude asemele uued puurida. Siiski pole kaevude omanikele antud dokumente, millel oleks fikseeritud kaevude veetaseme mõõtmine ja mille alusel saab nõuda uue kaevu puurimist. Külade koosolekul otsustati ühiselt, et ettevõttelt tuleb nõuda uut põhjalikku kaevude seiret.
Keskkonnamõjude hindaja Ain Põldvere saatis 6. veebruaril mõõdistatud kaevude omanikele vastavate aktide koopiad.
Ka keskkonnamõjude hindamise järgi võib karbonaatkivimite kaevandamisega kaasneda lähiümbruse põhjavee taseme ja tõenäoliselt ka vee keemilise koostise mõningane muutus. Lõhketöödega kaasneb maapinna võnkumine ning vähesel määral pinna ja pinnasevee saaste lämmastik- ja süsinikühenditega. Nende muutuste ja mõju jälgimiseks ning vajadusel õigeaegsete meetmete rakendamiseks on tarvis läbi viia pinnase ja põhjavee- ning seismoseire.
Müratase teeb ärevaks
Teise probleemse asjaoluna tõi koosoleku eestkõneleja Rando Omler välja lõhkamise. Sama küsimust käsitleti ka mullu vallas avalikul arutelul, kus Tiit Ploom ei olnud nõus alternatiivse variandi ehk hüdrovasara kasutamisega. Tema väitel häirib nii inimesi kui kotkaid pidev vasaraga kopsimine rohkem kui üks kõmakas harva.
See üks kõmakas tehtaks kolm korda nädalas ja ainult tööpäevadel. Lõhkamisest peab teavitama lähima, Kullamäe talu elanikke. Et Kullamäe talu paikneb rohkem kui 400 meetri kaugusel ja on ümbritsetud metsaga, siis lõhkamisel tekkinud tolm ei tohiks tuulega elamuni kanduda.
Veel mainiti uuringus, et kivimite kaevandamisel, purustamisel ja veol ei peaks müra intensiivsus karjääris ja karjäärist väljaveol ületama 80-100 detsibelli. Ka väljaveoteedel sõitvate kallurautode müratase jääb autost 30 m kaugusel alla 60 dB ja see ei ületa maanteeäärsete elamute lähedal välisõhus päevasel ajal elamurajoonides lubatud 60- dB mürataset.
Keskkonnamõjude hinnangus viidatakse asjaolule, et kaevandamine avaldab Pudivere karjääri ümbruses elavatele inimestele mõju, kuid Euroopas ja Eestis kehtestatud normatiivide alusel ei ohusta see inimeste tervist.
Kuigi müratase on normide piires, leidis Omler koosolekul , et iga päev kella 7-23 mööda voorivad autod ei ole elanikele rõõmusõnum. Lustivere külaseltsi juhatuse liige Riina Paluoja vaidlustas tööaja piiri. Tema hinnangul peaks kella 17 ajal töölt koju tulev inimene saama rahu, et välja puhata. Firma aga lubas maksimaalse aastase toodangu korral veoautode sõidutiheduseks 15?20 autot tunnis, need vuravad elamutest mööda hilisõhtuni.
Ettevõtte esindaja selgitas, et tänu teede korrastamisele ja teekatte tolmuvabaks muutmisele muutub liiklus vaiksemaks ja ka tolm ei levi majapidamisteni. Samuti lisas Ploom, et väljaveotee trajektoori üle käivad maanteeametiga läbirääkimised.
15 aasta pärast puhkepaik
Vaatamata firma tulevikuvisioonile, mis lubab 15 aasta pärast karjääri alale veekogu, mis rikastab looduskeskkonda ja võib saada kohalikele ujumis- ja kalastuskohaks, ei leidnud kohalikud elanikud, et peavad selle nimel 15 aastat tööstuspiirkonnas veeta elama.
Ploomi sõnul läheb juhul, kui Põltsamaa vallavalitsus ettevõttele loa annab, karjääri rajamise projektiga vähemalt kolm aastat, enne kui kaevandama hakatakse. Tema nägemuse järgi parandatakse enne piirkonna teedevõrk ja süvendatakse ning korrastatakse kraavid.
Samuti leidis ta, et karjääri rajamine on kasulik nii vallavalitsusele, kes hakkab kaevandusest ressursimaksu teenima, kui ka kohalikele elanikele, kes saavad plaanitavas kaevanduses tööd.
Vallavanema sõnul oskab tema näiteid tuua vaid ümberkaudsetest karjääridest. Töökohti loomulikult tuleks ja need ei vajaks ka spetsiaalset väljaõpet.
Pudivere karjäär
*Kiirkandur kavatseb toota ehituskillustikku
*killustikku kasutatakse nii ehituses kui ka teede ehitusel Kesk- ja Lõuna-Eestis
*karjäär töötaks viisteist aastat
*maksimaalselt kaevandatakse aastas 200 000 m3 karbonaatkivimeid
*keskkonnamõju hindamise aruande kohta saab kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid esitada kuni 15. veebruarini 2008
*edasine arutelu toimub 18. veebruaril algusega kell 14 Põltsamaa vallavalitsuses, kus kohtuvad neli osapoolt: keskkonnateenistus, Kiirkanduri juhatus, vallavolikogu ja Pudivere piirkonna esindajad.
Artikli faktilised andmed on pärit ASi Kiirkandur esitatud keskkonnamõjude hinnangu programmist.
AIGI PAAS
