Uus, 1. jaanuarist kehtima hakkav jäätmeseadus on tekitanud palju poleemikat ja küsimusi ning isegi hirmu. Omavalitsused oleksid juba pidanud lõpetama konkursse prügivedajate leidmiseks, kuid enamik pole neid isegi veel välja kuulutanud.
Nõudeid, mida omavalitsused prügivedajaile esitavad, ja konkursi tingimusi alles tehakse. Enamasti lähevad need volikogudesse detsembris ja konkurss vedajatele kuulutatakse välja uue aasta algul.
Paberit paberi pärast pole vaja
Jõgeva abilinnapea Aare Olgo sõnul on neil jäätmekava valmis ja peaks detsembri lõpus ka volikogus kinnitatud saama. Seejärel kuulutatakse välja konkurss prügivedaja leidmiseks ning siis valmib ka jäätmekäitluseeskiri. Enne 1. juunist Jõgeval uus prügivedaja kindlasti tegutsema ei hakka, kinnitas Olgo.Saare vald jäätmekavaga ei kiirusta. “Tahame väga selgelt kindlaks määrata, kuidas hajaasustusega aladel prügiga toimetama hakatakse. Paberit paberi pärast pole mõtet teha,” kinnitas Saare vallavanem Jüri Morozov. Saare vald plaanib jäätmekava kinnitada 30. detsembri volikogu istungil.
Põltsamaa piirkonna neli omavalitsust – Põltsamaa linn ja vald ning Pajusi ja Puurmani vald – saavad oma konkursi tulemused lähiajal teada, sest neid on aidanud jäätmekava koostamisel Kesk-Eesti jäätmekeskus. Põltsamaa abilinnapea Tiit Kulu kinnitusel ootavad nad praegu pikisilmi konkursi tulemuste selgumist. Seejärel koostavad jäätmekäitluseeskirja.
Tiit Kulu kinnitusel on nad eeltöid teinud jäätmejaama rajamiseks Põltsamaa linna. “Uuringud jäätmevoogude kohta on olemas, kirjutasime Keskkonnainvesteeringute Keskusesse (KIK) projekti ka,” nentis ta.
Enim probleeme eramute ja hajaasustusega
Uue seaduse järgi peab prügi ära viidama kord kuus. See on aga tekitanud suure vastuseisu, sest ühe-kahe elanikuga eramutes ei tule nii palju jäätmeid, et isegi 140-liitrine konteiner kord kuus täis saaks. Majaomanikud on selle nõude vastu väga aktiivselt sõdinud.
Kui prügikonteinereid tõepoolest nii tihti ära vedama hakatakse, peaks eramute omanikel olema võimalus tellida maja juurde tunduvalt väiksemaid konteinereid, aga see nõudmine sõltub eelkõige konkursitingimustest, mis iga omavalitsus konkureerijatele esitab, nagu ka prügi sortimise tingimused ja väga palju muud.
Väga paljud asjatundjad on avaldanud arvamust, et 30-50 elanikuga külad peaksid järgmisest aastast ikkagi olema haaratud kohustuslikku jäätmeteveo ringi. Kuidas kohalik omavalitsus suudab seda tagada, on iga omavalitsuse otsustada.
Kindlasti on maal ka selliseid üksikuid metsakülasid, mida jäätmeveo ringi pole mõistlik lülitada. Kuidas sealsed elanikud saaksid oma prügist lahti ja kui mitu korda erinevate jäätmete kogumise kampaaniaid korraldada, otsustab samuti vald.
HELVE LAASIK
Jäätmeveo korraldamisest loe ka lk 2
