Professor Peeter Järvelaid: head juristid peavad olema ka riigimehed

Tänavune jaanuar on olnud märkimisväärne nii poliitikasündmuste kui ka ajalooliste daatumite poolest. Ameerika Ühendriikides vahetus president selliselt kui mitte kunagi varem, Eestis panid leivad ühte kappi n-ö vanad sõbrad Keskerakond ja Reformierakond. 24. jaanuaril möödus 155. aastat riigimehe, Tartu rahumeistri Jaan Poska sünnist.


Ühiskonna areng minevikus ja tänapäeval on suuresti seotud õiguse ja õiglusega. Arvestades seda, usutlesime õigusajaloolast, professor Peeter Järvelaidi, kes on ka Jõgeva valla aukodanik ja töötab praegu Põhja-Tallinna linnaosa vanemana.

Te olete Põhja-Tallinna linnaosa vanem. Nime Põhja-Tallinn kannab ka üks Eesti ansamblitest, mille repertuaaris on laul „Meil on aega veel“. Kuidas Teie arvates oskavad inimesed üldse aega hinnata ja kulutada?
Aega tuleb suhtuda tõsiselt ning iga päev tuleb teha seda, mis võimalik. Tagantjärele võib selguda, et teatud asjade tegemiseks elus võibki olla meile antud vaid väga lühike aeg. Kui uurime meie riigi ajalugu, siis korduvalt võime leida kinnituse, et meie riigi sünni ajal oli hetki, et vaid kiire ja otsustav paljude inimeste tegutsemine aitas meil jõuda oma riigini, sama oli meie riikluse taastamisel.

Mõeldes ajale mõtleme ka ajaloole, ajaloolistele isikutele. 24. jaanuaril tähistati riigimehe ja Tartu rahu isa, Jaan Poska, 155. sünnipäeva. Mida on Eesti rahval Jaan Poskalt õppida just aastal 2021?
Jaan Poskalt oleks palju õppida. Üldse oli Jaan Poska üks ime, et ta meil meie riikluse alguses olemas oli. Tema vanaisa oli veel Karksi kandis Tuhalaanes põllumees ja vallakohtunik, lapselapsest sai veel Vene impeeriumis suure Eestimaa kubermangu komissar (kuberner). Eesti Vabariigi sünni ajal oli väga oluline, et meil oli sellise kogemusega mees olemas.

Mida õigusajaloolasena arvate, kas juristid on saanud tänases poliitikas Eestis ja maailmas piisavalt kaasa rääkida, kas nende seisukohtadega arvestatakse?
Juristid on Eesti Vabariigis andnud oma väärika panuse, aga kahjuks pole meie tänaste juristide seas nii karismaatilisi, tõeliselt rahvusvaheliselt arvestatavaid ega Jaan Poska ja tema põlvkonna parimate riigimeeste mõjuga võrreldavaid juriste mehi-naisi.
Kuid ehk on siin ka asjaolu, et iga aeg vajab tegelikult erinevat tüüpi juriste. Kunagi Eesti õigusajaloo loengus ütlesin noortele juristidele, et Eesti vajab alati mitte ainult haritud juriste, vaid meie head juristid peavad olema samal ajal ka riigimehed. Mitmed minu kunagised tudengid Tartu ülikoolis on meenutanud, et see lause loengult on neil tänaseni meeles.

Kui palju on üldse nimekaid juriste tänaste riigijuhtide hulgas?
Eks neid ikka on. Imestasin isegi, et kui praegu ametisse astuva valitsuse kokkupanemisel istus laua taga Kesk- ja Reformierakonna läbirääkimiste delegatsioon, siis avastasin, et kõik laua taga istunud olid ühel või teisel ajal olnud minu tudengid. Kui vaatan meie parlamendi võtmeisikuid, siis erinevates erakondades on palju endiseid õpilasi. See teeb loomulikult rõõmu. Kusjuures paljud neist tulevad ise ütlema, et on mõndagi ülikoolis eluks tähtsat minultki õppinud.

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa tegevuse lõpetas korruptsioonikahtlustus Keskerakonnale ja peaminister Jüri Ratase tagasiastumine. Kuivõrd sarnaseid olukordi tuli ette sõjaeelses Eestis?
Eks ikka tuli. Nendest skandaalidest on meie ajaloolased avaldanud lausa monograafiaid, kuid paljustki võiks selgemalt rääkida. Teatud näited: Harju Pank, liialt kergekäeline investeerimine sõpruskonna äriprojektidesse, sõjalaevade müük jne. Kui vaesed mehed sattusid järsku kõrgetele ametitele, kus tekkisid senikogematud võimalused isiklikult rikastuda, siis sageli nõrgemad ei pruukinud (ei pruugi tänagi) kiusatusele vastu seista.

Eesti on saanud esimese naispeaministri. Mida arvate, kes sõjaeelse Eesti daamidest oleks sobinud riigivanemaks, peaministriks või ministriks?
Siin võiks tuua mitmeid nimesid esimeste eesti naisjuristide, samuti meie esimeste parlamenti jõudnud naispoliitikute seast. Aga pakuks siin kaks nime: proua Elfriede Lender (1882–1974) ja Jaan Poska tütar Vera Poska-Grünthal (1898–1986).

Milliseks prognoosite majandusharidusega Maris Lauri potentsiaali justiitsministrina?
Kerge ei saa Maris Lauril olema. Tema haridus majandusküberneetika alal on saadud veel osaliselt nõukogude ajal ja 1994 magistrikraad majanduses juba Tartu ülikoolis. Tal on olemas kogemus ministrina ja see kindlasti teda kui poliitikut aitab, aga ta jääb kindlasti tugevalt sõltuma ministeeriumi aparaadist. Veelgi hullem, kui ta hakkaks mitte eriala inimesena tegema mingeid oma poliitilisi aktsioone ilma professionaalsete juristideta, kel kogemus seadusloomes ja justiitshalduses konsulteerimata.

Abielureferendumit Eestis vähemalt praegu ei tule. Kuivõrd on ühiskonnaelus teemasid, mille otsustamiseks võiks korraldada referendumi? Millised juriidilised protsessid võiksid sellega kaasneda?
Kahjuks referendumi ettevalmistamise ajal nägime, et meie poliitiline seltskond, kes oli sel hetkel opositsioonis, näitas end väga agressiivsena ja mitte dialoogiks küpsena. Seetõttu saab tänasel valitsusel (kaasa arvatud peaminister ja justiitsminister) olema probleeme, sest nad tulid välja ettepanekutega, mis olid mitte ainult kohatud, vaid lausa piiril, kus tuleb küsida, kas nii üldse tohib ja kas ei peaks sellise käitumise eest järgnema mingid riigipoolsed tagajärjed (Saaremaast loobumine Lätile, Venemaa koosseisu mineku küsimuse tõstmine seaduseelnõu tasandil).
Seega, teemasid, kus täna võiks teha referendumit, meil on. Aga enne, kui hakkame uusi referendumeid planeerima, peame ühiskonnas ja poliitilises eliidis veel küpsema, et saaksime rahulikult rahva arvamust küsida, ilma et me viiks ühiskonda just poliitikute ja mitte rahva tõttu, kodusõja äärele, nagu juhtus USAs.

Kuivõrd võivad Eesti ühiskonnaellu tuua muudatusi presidendi ja sügisesed kohaliku omavalitsuse valimised?
Kindlasti toovad kohaliku tasandi valimised muutusi. Nende valimiste ajal saame kindlasti paremini aru, et kohaliku omavalitsuse tasand on samamoodi riik nagu on parlament või valitsus.

Olete töötanud Kasahstanis Taldõrgani ülikoolis õppejõu ja prorektorina. Millised sidemed on Kasahstaniga praegu? Kuidas suhtutakse selles riigis eestlastesse ja Eestisse?
Selleks, et õpetada, alustasin loengutega ülikoolis kell 8 ja siis läksin edasi oma prorektori kabinetti ja minust sai ülikooli kõrge ametnik. Et rääkida loengutes võrdlevast õigusest, tuli endal tunda ka Kasahhi seadusandlust.
Sidemed on säilinud ja suhtlen väga tihedalt. Facebook jm võimaldab tihedalt suhelda ka koroonaajal. Eestlastest peetakse lugu ja nad vaatavad imestusega, kuidas me oleme viimase kolmekümne aastaga suutnud ehitada üles sellise riigi nagu meil täna. Oluline ka see, et eestlased on tulnud Kasahstani ekspertideks ja meie järgi sageli tehakse ka järeldusi Eesti kohta.
Minu kolleegid on tänulikud, et aitasin neil ülikoolis tuua läänelikku juhtimiskultuuri (ülemus teeb ka ise tööd), andsin neile oma kontakte maailmas, mida nad saavad ka edasi kasutada ja võtsin lisakohustusena ise tudengite õpetamise ette. Tudengite tagasiside näitab, et minu tööst Kasahstanis kannab kord kõige paremat vilja see, mida ma enne oma prorektoritöö algust ülikoolis jagasin neile loengutel.

Meil Eestis räägitakse palju eesti keele tähtsusest, kuidas on olukord Kasahstanis?
Kasahstanis on keelte ja kultuuride teema väga tõsine. Kuid Suures stepis, nagu Kesk-Aasia riike armastatakse nimetada, (kuigi üks osa Kasahstani asub Euroopas!) on paljud teemad lahendatud idamaiselt.
Kasahstanis ei räägita kasahhi keele osatähtsuse tõstmisest. Seal räägitakse riigikeelest ning kõigi Kasahstanis elavate inimeste kohustusest osata riigikeelt. Lisaks on siin usuküsimus, sest enam kui 80% elanikest on moslemid, tõsi suhteliselt liberaalses vormis.

Millised on Teie tähelepanekud tänase Jõgeva valla käekäigust, kuidas see piirkond Tallinnast vaadates paistab?
Jõgeval ja Vooremaal on väga suur potentsiaal. Töö siin ei lõpe kunagi, vaja on vaid julgeid ja ettevõtlikke inimesi ning koostööd omavahel. Küll siis tulevad ka investeeringud. Pole vaja ette karta, et raha armastab vaid pealinna, Tallinna, ja seda linna ümbritsevate kuldse ringi valdasid. Pealegi, Vooremaal on palju seda, mida saab arvutada mitte rahas, vaid inimeste sisemises elukvaliteedis ja selle poolest on Vooremaa rikas ilma suuremate investeeringutetagi.
Hoidke oma sädeinimesi. Mitte kuskil pole sädeinimesi (aktiivseid inimesi) liialt palju ja kui Jõgeva kant mingil arusaamatu poliitilise mänguga kaasa minnes ei mobiliseeri Vooremaa heaks kõiki sädeinimesi, kes oskavad ja suudavad, vaid pidevalt parteipoliitika tõttu osa neist lükatakse tegemistest kõrvale, siis see ju nõrgestab Vooremaa arengut.
Jaan Poskaga seostub ennekõike Laiuse ja selle ümbrus. Kuidas seda paika veelgi rohkem väärtustada, arvestades Laiuse kiriku, Jaan Poska Laiuse põhikooli ja Laiuse rahvamaja tulevikku?
Minu nägemus, et võiksime alustada Poska sünnikodu kogu kompleksi kaitse alla võtmisest ning rajaks külastuskompleksi. Järgmiste sammudena Jaan Poska Laiuse põhikool, millel peab olema kindlus tuleviku suhtes, Laiuse rahvamaja ja muidugi Laiuse kirik. Lubamatu on olukord, kus materiaalse kitsikuse korral mängitakse ühte neist teise vastu konkureerima elu ja surma peale.

Millal ise viimati Jõgeva vallas käisite, mida huvitavat vaatasite?
Juhtun siia isegi mitte väga harva, aga kutseid, kuhu peaks jõudma, on palju enam. Luban end parandada.

Teie abikaasa Mari Järvelaid on olnud tuntud tippsportlane, koolitatud treener, spordipedagoog ja arstiteadlane ning tegutsev arst. Kuidas ise hoiate oma tervist, kuidas suhtute sporti?
Meil on oma liikumisprogramm. Kahjuks võtab meil iga päev nii palju aega professionaalne töö, et peame vaba aega pidevalt otsima, millal saame oma liikumiskava täita.
Sport on muidugi lahutamatu osa meie elust ja sporti me armastame. Seda tunnet oleme suutnud edasi anda meie lastele ja meie lapselapsed näitavad oma vanuseklassis spordis päris häid tulemusi.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus