Jõgevamaa päästeteenistuse keskkomando majapõletamise õppusele sõitnud veerandsada tuletõrjujat-päästjat said jälgida nii sise- kui välitulekahju arengut ja kustutamist. Selleks leiti sobilik hoone Sellis, mille omanik oligi ammu kasutuks jäänud ja lagunevast palkmajast lahtisaamisest huvitatud.
Enne suurõppusi aitas ta majani viiva tee ja ümbruse lumest lahti lükata ning vana maja lagesid toestada. Et hoonet oli kavas mitu korda ja mitmest kohast süüdata, et tule, suitsu ja põlemisgaaside levimist jälgida ning tuld mitmel moel kustutada, suleti aknad luukidega. Nõnda said kõik pritsimehed olla leeke võtvates ja suitsu mattuvates ruumides ning vaadelda tulekahju levimist ja kustutamist. «Seesugust asja, et kustutamisega pole kiiret ja on aega vaadata, kuidas suitsuvall kerkib lae alla ja tuli areneb, polegi olnud. Sai proovida erinevaid harjutusi, näha, kuidas tegutsevad kolleegid ja nendega nõu pidada. Tavalisel tulekahjul pead olema kiire vend, siis saad vaid oma kogemusi lihvida,» pidas kauaaegne pritsimees Illar Schneider majapõletamisõppust väga vajalikuks.
Esmakordselt kasutati tulekahju kustutamiseks Rootsist humanitaarabina saadud redelautot. «Lahtistel tulekahjudel on redel väga efektiivne. Proovisime sellelt lasta kustutusvahtu ka kõrgsurve joatoruga. Mõjus hästi, lajatas tulele väga kõvasti lagipähe. Meeste pealehakkamine ja tegutsemine oli kiiduväärt. Komandod ja harjutusi läbi viinud meeskonnavanemad Ivar Feiman, Vaiko Vadi, Endel Aare ja Toivo Vadi täitsid püstitatud ülesanded edukalt,» märkis õppuste üldjuht, operatiivkorrapidaja Tambet Kütt.
ARDI KIVIMETS
