Helsingi südalinna, tuntud söömakoha ?Kappeli? lähedale on püstitatud elusuuruselt mõjuvana skulptuur Johan Ludvig Runebergile (1804-1877), Soome hümni sõnade autorile. Skulptuuril on peas nael, mida Runebergil endal päris kindlasti ei olnud. ?Nael peas? tähendab soome keeles olekut purupurjus, maani täis.
Nael Runebergi pähe fikseeriti aga lihtsameelses lootuses, et kui linnuke seisab selle otsas, äkki ta siis monumenti ennast ei musta (täpsemalt ei ?valgenda?). Mustab või valgendab küll.
Niisiis on natuke naeruväärt lugeda lehtedest seda, kuidas Eesti erakonnad otsivad ideaalset presidenti. Valitseksid veel Rahvarinde ajad, saaks sellise tööga hakkama Heinz Valk, kes on õppinud metallikunsti. Oleks meil praegu vôimul Riigikogu see koosseis, mis tegutses Toompeal aastatel 1999-2003, teeks sellise töö ära keraamik Kadri Jäätma. Kuid ajad on mitte endised, vaid praegused. Vastavalt on ideaalse presidendi projekteerimine juba ette tühi töö. Miks?
Meie põhiseaduse mõtte järgi on Eesti Vabariigi president kaaskodanik primus inter pares ? esimene võrdsete keskel. Roomlased ei võinudki tunda mõistet First lady või première dame (sakslastel oma sellekohane väljend puudub). Küll tundsid nad mõisteid caesar, consul, dictator ja princeps. Kõik need on erisuguste õigustega võimukandjad. Kust mõeldakse võtta (üle) Eesti Vabariigile ideaalse presidendi tunnused olukorras, kus riik ise pole ideaalne?!
Saan asjast aru nii, et suur hulk praeguse Riigikogu liikmetest ei taha, et presidenti valitaks n.-ö. põllu peal, valijakogus. Seesama hulk ei taha sedagi, et Eesti Vabariigi president aastail 2006-2011 oleks uuesti Arnold Rüütel. Neid, kes seda ei taha, on rohkesti ka väljaspool Riigikogu.
Nädalapäevad tagasi seisime Tartus Kirjanduse Maja eeskojas kõrvuti Hando Runneliga, jutuks minu samapäevane kohtumine Tallinna linnapea Jüri Ratasega (Keskerakond). Ütlesin Hando Runnelile, et on täiesti väär, kui presidendi valimise kampaaniat peab kinni praeguse riigipea kahevahelolek ja seepärast on hädavajalik, et ta langetaks oma otsuse võimalikult kohe. Kas ?ei? või ?ja?.
Sa oled siiski liiga liberaalne, vastas Hando Runnel, ta peaks ütlema ?ei?. Ma ei vaielnud talle vastu, kuid lisasin ? me keegi ei saa temalt ära võtta õigust kandideerida. Vastasel korral saame tulemuseks olukorra, kus keegi kodanikest pole enam teistega võrdväärne.
Kuid kõigepealt tahaksin ma teada, missugused on konkreetsed etteheited praegusele riigipeale. Konstruktsioon ideaalsest riigipeast eeldab, et vigu ei ole. Mida siis ei tohi olla? Kui Tõnis Palts ütleb, et praegune riigipea on mõttetu inimene, siis vigade analüüs see kindlasti ei ole. Kui Peeter Oja arvab, et praegune president on nagu Duracelli jänes, siis ? analüüs pole seegi. Eriti mitte seepoolest, et Arnold Rüütel ei saa sellistele etteheidetele vabalt vastata.
Minu isiklik seisukoht on selge. 1) Arnold Rüütlil on kõik õigused kandideerida uuesti. 2) On vale, kui ta vastava otsusega venitab. 3) Ma pooldan nooremapoolset presidenti, keda ei saaks rünnata tema mineviku pärast. 4) Riigipea võimalike vigade kriitika peab olema täpne ja mitte imaginaarne. 5) Arnold Rüütel oleks võinud olla ja pidanud olema kategoorilisem selles veelahkmes, mis eristab Eesti NSV-d ja Eesti Vabariiki.
Meil oli sel teemal temaga juttu seoses akadeemilise nõukogu, aga ka üldse teadlaskonna asjatundmisega ühiskonna probleemides kaasarääkimisel. Kui suur osa teadlaskonnast on vait, sest ta ei tea, kustpoolt puhub tuul rektori või direktori kõrvadesse, siis on teaduse kõige fundamentaalsem nõue, nimelt arvamuste vaba vahetamine, rikutud. Nõnda see Eesti teaduses praegu paraku on. Diagnostiliselt öeldes ? õigus tunnetusvabadusele on häiritud. Vabadus Internetis on suurem kui vabadus oma riigis.
Kui president sellesse sekkuks, oleks ta diktaator. Kui ta ei sekku, siis, jah, tekib küsimus sellest, mis mõtet tema tööl on. Ometi ei mõelnud aastal 1988 keegi, et Eesti iseseisvus tähendab riigi nagu vaimu närimist. Võib-olla oleks pidanud seda, et see nii olla ei tohi, nõudlikumalt meelde tuletama.
?Eks igaüks ise tea? kirjutas sel puhul Jõgeva raudteejaamahoone kõrvalt pärit Betti Alver. Nagu ta kirjutas sedagi, et ? ?ma pole mängukann?. Ideaalse presidendi konstrueerimine on mänguasja meisterdamine. Iseseisvus seda ei ole.
PEETER OLESK
