Tänavu juulist talupidajate liitu konsulent-raamatupidajana tööle tulnud Aire Siniväli ütles, et majanduslikku allakäiku võib jälgida alates 2001. aastast.
Liidu tulude ja kulude võrdlus aastatel 2001-2004 näitab, et eelarve maht on järjekindlalt kahanenud ning väljaminekud on sissetulekutest oluliselt suuremad. 2001. aastal oli tulusid 444 000 krooni ja kulusid 535 000 krooni, 2004. aastal olid need numbrid vastavalt 164 000 ja 303 000 krooni. Liikmemaksud jäid neil aastatel 25 000 ja 29 000 krooni vahele, laekumised riigieelarvest kahanesid 185 000 kroonilt poole võrra ja laenuintressid 94 000 kroonilt täpselt kolm korda.
Puuduv identiteet
Kulud võisid tulusid ületada tänu liidu laenuportfellile. Liikmetele anti laenu ning sellest saadi kopsakat intressi. Praeguseks on laenuraha läbi, liikmete poolt tagastamata võlgu üle 70 000 krooni.
?Kui näiteks koduses majapidamises pidevalt kulutada rohkem raha kui sisse tuleb, siis paratamatult saabub hetk, kui senisel viisil enam jätkata ei saa. Nüüd on see aeg talunike liidul käes. Õigemini on juba mõnda aega olnud,? lausus Siniväli, imestades, miks olukorra leevendamiseks varem midagi ette võetud pole. Liidul võlgasid ei ole, välja arvatud Aia 2 hoones kasutatavate ruumide kuurent, lisas ta.
Allakäigu teise põhjusena tõi Siniväli välja asjaolu, et liidul puudus liikmeid ühendav seltsielu ning identiteeti säilitav tegevus. ?Kas või lihtne sünnipäevakaartide saatmine liikmetele või muud moodi tähelepanu pööramine ja inimlik hoolimine ühendaks liikmeid,? selgitas ta. ?Igal organisatsioonil peab olema see miski, mis liikmeid vabast tahtest selle küljes kinni hoiab.?
Aasta tagasi kuulus liitu 176 liiget, praegu on neid hingekirjas 169. ?Neist üks osa kindlasti lahkub, sest on vanaduspõlves aktiivse talupidamise lõpetanud. Samuti on neid, kes pole kaks aastat liikmemaksu tasunud ning põhikirja kohaselt arvatakse nad liidust välja,? ütles Siniväli.
?Võib-olla peaks aktiivsete liikmetena arvestama vaid neid 25 inimest, kes äsjasel üldkoosolekul hääletasid Jõgeva Tootjate Liiduga ühinemise poolt,? arutles Siniväli. Liitumisotsuse jõustumiseks pidanuks 41-st kohalolnud liikmest andma sellele oma poolthääle 28.
Iga lahendus on hea
Tootjate liiduga alustas talunike liidu juhatus ühinemisläbirääkimisi oktoobris. Tootjate liit näeb maakonna talunikke meeleledi oma liikmetena, sest tegevusruum on ükssama ja ühiste huvide osakaal suur.
Alternatiividena on olnud kõne all ka ühinemine Tartu Põllumeeste Liiduga või Ida-Virumaa Talupidajate Liiduga, mis tähendaks Jõgevamaale filiaali staatust. Võimalik on ka, et praegune talupidajate liit lõpetab tegevuse ilma kellegagi ühinemata.
?Hea on iga lahendus, mis lõpetaks praeguse vinduva olukorra,? tõdes Siniväli.
Praegu tegutseb liit aktiivse infovahendajana ja keskusena, kust talunikud saavad nõu küsida ning muresid ja rõõme jagada. Palgal on vaid konsulent-raamatupidaja, kes on juba ka lahkumisavalduse esitanud.
?Aitan talupidajatel näiteks PRIA jaoks taotlusi koostada ning annan nõu muus asjaajamises. Võimaluse korral küsin alati ka tagasisidet, et teada, kas PRIAle esitatud taotlused olid korrektsed või on seal veel midagi vaja ümber teha,? täpsustas Siniväli.
Jõgeva taluliit moodustati 1989. aastal, talude taasrajamise ajal. Tegevesimehena võeti tööle Kalju Jalakas ja sekretär-raamatupidajaks Linda Voimann, kes oli liidus tegev kuni käesoleva aasta juulini.
Taluliidu tegevus seisnes peasjalikult talunike vajaduste väljaselgitamises tööstuskaupade, ehitusmaterjalise, kütuse jm järele ning eraldatud fondide jaotamises talupidajatele. 1990. aastatel tekkis vajadus erialakonsulentide töölevõtmiseks ning talunikele raamatupidamisalase nõu andmiseks.
Aastas neli juhatajat
Liidu ülesannete ja funktsioonide muutudes parandati 2001. aastal põhikirja ning uueks juhatuse esimeheks valiti Agu Kaju, kes töötas siin tänavu märtsini. Siis valiti sellele ametikohale Airi Külvet, kes kolme kuu pärast siirdus tasuvamale tööle. Juulist septembrini täitis juhatuse esimehe kohuseid Ain Villems. Oktoobrist veab töövankrit Rita Kivisaar, selle eest kompensatsiooni saamata.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse esimees Arvo Veidenberg julgustas novembrikuisel üldkoosolekul Jõgevamaa talunikke jätkama iseseisva organisatsioonina. Rasket rahalist olukorda ei pidanud ta millekski erakordseks. Keerulisest seisust väljunud Viljandimaa talunike organisatsiooni eeskujuks tuues andis ta nõu luua liidu juurde toimiv raamatupidamisteenus, mis soodsa tasu eest tegeleks liikmetele vajaliku raamatupidamisega. Ta kinnitas, et on võimalik hoida tulud ja kulud tasakaalus, samas kui liikmemaks on väiksem kui liidult saadav majanduslik tulu.
?Tootjate liiduga saab edukalt koostööd teha, kuid ma ei näe, milliseid huve tootjate liit teil kaitseks,? pidas Veidenberg talunike liitu talupidajate huvide ainsaks esindajaks.
ANDRES LOORAND
