Selle aasta lisa- ja järgmise aasta põhieelarvega võidavad kõige rohkem pensionärid. Ja see oli ka Keskerakonna põhitingimus valitsusliitu astumiseks.
Seda silmakirjalikum oli sotsiaaldemokraatide etendus tuua Toompea saali 1000-kroonise ravimihüvitise eelnõu veel siis, kui eelarve vastuvõtmiseks on jäänud vaid nupule vajutada. Justkui oleks 380 miljonit samal hetkel peo pealt võtta.
Meenutagem, et just Mõõdukate ehk praeguste sotsiaaldemokraatide hulgast pärit sotsiaalminister astus Laari juhitud valitsuses mitmed sammud, mis ravimite hinnatõusu igati soosisid. Eestil oli ravimite registreerimise osas võimalik tol korral taotleda endale Euroopa Liidult üleminekuetapp, mida näiteks Läti ja Leedu tegid. See oleks võimaldanud meil veel mitu aastat tuua Eestisse lisaks Euroliidus lubatud ravimitele sisse odavamaid rohtusid ka näiteks endistest sotsialismimaadest. Eesti loobus sellest etapist. Meil müüdavad ravimid olid Euroopa kallimad, ajalehed kirjutasid sellest üle päeva. Siiri Oviiril õnnestus hindu pisut taltsutada. Ravimitele kehtestati toimeainepõhised piirhinnad.
Aga Mõõdukate ministri Eiki Nestori algatusel muudeti raviasutused äriettevõteteks, s.o aktsiaseltsideks ja sihtasutusteks ja seegi on mõjutanud ravimite hindu. Kõigepealt ravimifirmad erastati, siis toimus aktsiate sujuv üleminek Eesti eraisikutele, mõne aja pärast aga juba rahvusvahelistele suurfirmadele. Nii ongi Eesti ravimiturg täna 3- 4 võimsa väliskorporatsiooni käes, kelle eemärk on saada kasumit.
Kolmikliidu ajast jäigi enim meelde tervishoiusüsteemi lammutamine ja erakätesse andmine. Voodikoha- ja visiiditasu kehtestati just siis. Aga samuti võeti just siis vastu kogumispensionide seadus, millega suunati neli protsenti vanaduspensionideks mõeldud sotsiaalmaksu teise pensionisambasse. Just Nestor kutsus vastakaid arvamusi põhjustanud ja kaua vaieldud eelnõud vastu võtma. Esimese samba kompensatsioonist Riigikogu tollastes stenogrammides minister juttu ei teinud, rääkimata sellest, et see oleks seadusesse kirjutatud. Aga see ongi see raha, mis jääb tänastel pensionäridel saamata selleks, et retseptiravimeid osta. Ja veel kehtestati sel ajal ebaõiglane pensioniindeks, pensionid külmutati kolmeks aastaks ning töövõimetuspensionid koguni vähenesid. Nüüd ütlevad sotsid, et siis oli tegemist negatiivse eelarvega. Aga negatiivne lisaeelarve ei tehtud mitte vajaduse pärast, vaid selleks, et teatud valdkondade prioriteete ümber mängida. Öeldi, et raha ei jätku, aga üks põhilisemaid eelarveallikaid ? ettevõtte tulumaks investeeringutele ? kaotati. Pangad või mistahes teised ärihaid viivad nüüd oma hiigelkasumid tänaseni riigist välja, maksmata riigile sentigi. Õnneks ei jõutud ellu viia tollases sotsiaalministeeriumis välja mõeldud nn. ?rootslaste masterplaani? maahaiglate hävitamiseks. 78 haiglast oleks meil järele jäänud 13. Olen kaugel arvamusest, et pensionitõus, olgugi iseseisvusaja suurim, oleks eakate probleemid lahendanud. Selge on aga see, et kui oleks jätkanud eelmine, Res Publica, Rahvaliidu ja Reformierakonna valitsus, poleks sellist pensionitõusu tulnud. Ei andnud Res Publica ju ka tänasele pensionitõusule Riigikogu saalis ühtegi toetushäält. Meie tahame aga asjaga edasi minna. Tahame kehtestada inimlikuma pensioniindeksi, tõsta hambaravikompensatsiooni jm. Soovitame omavalitsustel Tallinna, Pärnu ja veel mitmete omavalitsuste eeskujul seada pensionäridele sisse iga-aastane hinnatõusude kompenseerimise raha. Kindlasti kaalume ka täiendavat ravimikompensatsiooni.
Marika Tuus,
Riigikogu Keskfraktsiooni liige
