Selle aasta esimese kuue kuu jooksul on uppunud 19 inimest, mis on kolm inimest rohkem kui eelmisel aastal sama ajaga.
„Vaatamata sellele, et tänavu veebruaris ei uppunud ühtegi inimest, on kevade- ja suvekuud toonud kaasa ka uppunute arvu kasvu. Lisaks poole aasta jooksul uppunutele on poole juuli jooksul lisandunud veel kolm uppunut ning tundub, et ilmad lähevad nüüd ka soojemaks,“ on Päästeameti ennetustöö ekspert Mikko Virkala murelik.
74 protsenti inimestest uppusid seetõttu, et kukkusid erinevatel asjaoludel vette. „Näiteks aprillist on tuua kolm õnnetusjuhtumit, kus eakamad meesterahvad komistasid ning kukkusid vette ja uppusid. Väga tihti põhjustab selliseid õnnetus alkohol – praeguseks hetkeks on teada, et üle poolte tänavu uppunutest olid alkoholijoobes,“ selgitas Virkala.
„Sellel aastal on olnud ka mitu sellist juhtumit, kus sõprade seltskonnad on veekogu ääres napsu võtnud ja napsine sõber on lastud ujuma. Kahjuks on need juhtumid lõppenud sellega, et tuukrid on pidanud ujuma läinud sõbra surnukeha veekogust välja tooma. Ärge laske purjus sõpra vette! Mitte keegi meist ei taha olla pärast see, kes mõtleb, et oleks ma tegutsenud, oleks sõber alles,“ ütles Virkala.
19 uppunust 18 olid meessoost. Keskmine vanus oli 57 aastat.
VOOREMAA
