On reede pärastlõuna, kui Maikiga Põltsamaa kesklinnas kohtume. Tema Kesk tänava teisel korrusel asuv InterActive Studio on siis veel 20. augustil toimuvaks avatud uste päevaks viimast lihvi saamas.
„Siin on veel natuke segamini,“ vabandab Maiki Noormägi alustuseks. Võtab siis mul piltlikult öeldes käe alt kinni ning hakkab näitama, mida kõike ta stuudiosse teha tahab. Nüüd tuleb piip ja prillid hoida.
Tahab koondada visiooniga inimesed
„See on mõeldud meigi- ja fotostuudiona. Suur plaan on see, et InterActive Studio ei jääks vaid meigi- ja fotostuudioks, vaid kujuneks Kesk-Eesti koolituspunktiks. Kuna pakun meigi- ja fotokoolitusi, siis tahaksin siia tuua veel inimesi, kes koolitusi teha soovivad või kellel on ideid, et midagi teha, kuid pole kohta. Pakun meeleldi oma pinda rendiks,“ alustab Maiki.
Seejärel näitab ta kahetoalisel (mille ta ise kahetoaliseks tegi) pinnal, mida teha soovib. Ruumi esimene tuba jääb fotostuudioks. On mõeldud nii jõulupiltidele kui ka buduaarisessioonidele. „Käisin juba jõulunurkade jaoks mööblit vaatamas. Õmblema peab veel kardinad,“ nendib Maiki. Ruumi teine osa on mõeldud jumestusele. „Siin hakkab toimima meigiklass. Ideaalis tahaksin ka juuksurit,“ mõtiskleb Maiki. Seejärel arutleb ta, et kaks seina tuleks veel ära värvida.
Üks nurga taha jääv pisem ruum on mõeldud pulmarekvisiitideks. Sealt leiab näiteks vaase, toolikatteid ning rentida saab pulma- ja peokleite.
Kas nüüd saate aru, miks Maikit võib Põltsamaa enda Chuck Norriseks nimetada? Tegelikult on sellel oma sünnilugu ka. „Ühes pulmas, kus tegin pruudile meigi ja soengu, lisaks pildistasin ja aitasin korraldusega, pani ta mulle Chuck Norrise sildi rinda,“ muigab Maiki, kui küsin, kui palju tunde tal ööpäevas õigupoolest on. „Mul on pulma- ja peokorraldus ka, ehk siis ideest teostuseni. Järgmisel aastal korraldan ühe täispika pulma, mida juba praegu planeerin,“ lisab ta.
Kuid kõike ei jõua isegi kõige karastunum terasmees. „Tahaksin leida hästi palju koostööpartnereid. Mu eesmärk on Jõgevamaal peopaikasid ja toitlustajaid läbi käia ja uurida, kes hästi teevad ning head suhtlejad oleks. Minu jaoks on oluline leida inimesi, kes on usaldusväärsed, pakuvad kvaliteetset teenust ja kelle peale saab alati loota. Ma ei tee kõike üksi, minu meeskond on samuti praegu ülesehitamisel,“ ütleb Maiki.
Idee fotostuudio Põltsamaale tuua tekkis Maikil ammu. Kuid sellel on ka oma põhjus. „Olen Põltsamaalt pärit, praegu elavad siin minu vend ja tema pere. Stuudio mõte oli aastaid, sest Tartus stuudiot tehes tundsin, et toimub võidurelvastumine. Juurde tuli palju stuudioid, kus hinge sees pole. Tundsin survet, et peab olema parem ja tegema midagi ägedat. Üks põhjustest, miks Tartust ära tulin, oli mõte, et tahan minna kuhugi, kus pole fotostuudio fotostuudio otsas. Teine asi oli tahe midagi oma kodukanti teha. Tunnen, et siin on puudu mingi inimesi ühendav koht, kus oleks hing sees ja ideed kokku saaksid. Ma ei tea, kas see õnnestub. Mul on väga suur visioon, mis sellest võiks saada. Kas ma sinna jõuan, oleneb sellest, kas minuga kaasa tullakse. Ma ei taha enam kõike üksi teha, vaid olen avatud uutele inimestele, kellel oleks hea energia. Olen valmis palju iseendast ära andma, olema mentor ja ideid pakkuma. Fotograafia on mulle hingelähedane, juba sellepärast tahan oma stuudiot teha, et mul oleks koht, kuhu tulla ja ennast maha laadida,“ nendib Maiki.
Üks telefonikõne aitas soovitud ruumini
Plaanitud koolitusi tahab Maiki pakkudagi ainult Põltsamaal. „Tahan teha endale sellise pesa, et kõik oleks olemas. Minu eesmärk on eneseteostus ja endast kõik andmine. Samas ei taha ma end tühjaks anda, tahan, et need, keda ma õpetan, areneksid ja ma näeksin seda arengut. Mul on plaanis luua mentorprogramm, mis oleks nende inimeste jaoks, kes tahaksid liituda minuga fotograafi või meikarina.“
Soov foto- ja meigistuudio Põltsamaale tuua jäigi esialgu ruumipuuduse taha. „Rääkisin ideest venna ja vennanaisega. Juba siis, kui mul oli stuudio Tartus. Otseselt ma muidugi ruume Põltsamaal ei otsinud ka, kuid hoidsin silmad-kõrvad lahti. Kui olin Soomes mingi aja ära elanud, siis vend helistas mulle ühel päeval ja ütles: „Maiki, Sa ei kujuta ette, kus ma praegu olen. Sinu uues stuudios.“ Vastasin talle selle peale, et ma ei ole üldse selle kõige peale mõelnud,“ meenutab Maiki. Kuid venna palve kohe laevale istuda ja Eesti poole sõita, veenis ta ümber.
„Käisin ruumi korra vaatamas. Astusin uksest sisse ja tundsin – teeme ära. Mul oli välja mõeldud, mis ja kus siin olema hakkab. Vajasin üht-kaht päeva, et kõik selgeks mõelda, mis materjali vaja on, kes mida tegema hakkab,“ räägib Maiki. Olgugi et vahepeale tuli koroonaviirus ja Maiki ei saanud enam üle lahe tulema, saab ta nüüd teha seda, mida armastab.
Maiki ei karda konkurentsi. „Mul on kliendibaasi veel Tartust alles ja palju tuleb Põltsamaale kliente just sealt. Olen suutnud maha müüa idee, et reis ülikoolilinnast Põltsamaale ei ole väga pikk. Kuna pakun ka meigi- ja soengutegemist, siis kliendid hindavad seda. Nad tulevad ja veedavad aega koos perega. Seda võetakse pigem kui linnast välja tulekut. Reklaamin meie Roosisaart, kohvikuid ja vaatamisväärsusi. Põltsamaal on ilus ja on, mida müüa. Viimasel ajal on palju käinud suurperesid ja käin isegi koduhoovis pildistamas,“ räägib Maiki. „Konkurentsi ma ei karda, ma ei usu, et turg veel nii küllastunud oleks, et kliente ei leia.“
Leppima peab ennekõike iseendaga
Ning eestlastele stuudios tehtud fotod meeldivad. „Mul ei ole probleemi olnud, et stuudiosse pildistama ei tuldaks. Mingeid fotosid stuudios teedki: minul on buduaari-, jõulu- ja beebifotod. Samas olen buduaaripilte teinud ka väljas. Viimastel aastatel on jõulupildid ülipopulaarseks muutunud,“ nendib Maiki.
Viimase fenomeni on raske seletada, kuid ei saa salata, et kuuse, kamina või kingipakkidega nurgas pildistamine tekitab natuke elevust ja jõulutunnet. „Perepildid annavad perele palju juurde,“ kinnitab Maiki.
Aga mida ütleb fotograaf neile, kes arvavad, et nende vead fotole lihtsalt ei sobi? „Ma näen inimest. Mitte kunagi tema viga või puudusi. Kõik räägivad alati sellest, mida nad enda juures vihkavad, kuid mitte kunagi sellest, mida armastavad. Ütlen alati, et sa oled ilus inimene, vahet pole, milline sa oled. Mind ei pea lepitama näiteks faktiga, et sulle ei meeldi oma naeratus või sul on arm. Mina ei näe seda. Fotograafina näen inimest nagu ta on ja otsin üles tema õige sära ja ilu. Igaühes on see olemas. Lepitust tuleb otsida ikka iseendaga,“ ütleb Maiki lõpetuseks.
KERTTU-KADI VANAMB
