 |
Juba ammu on mõlgutatud mõtteid võimalusest rajada Põltsamaale kui Eesti ajakirjanduse hälli pressimuuseum. Entusiastlike inimeste eestvedamisel ongi selle idee teoks tegemisega alustatud. Neljapäeval võisid huvilised osa saada Eesti seni suurima meedia ajaloo näituse avamisest. |
Põltsamaa lossikompleksis on praegu huvilistel võimalik vaadata ajakirjanduse ajalugu ja tänapäeva kajastavat koondnäitust nimetusega “Mediapolis“. “Mediapolis” koosneb kolmest suuremast ja kahest väiksemast väljapanekust. Mahukaima osa “Mediapolisest” võtab enda alla Eesti Ajalehtede Liidu koostatud 2008. aasta parimate pressifotode näitus.
Pressifotodega samas ruumis võib näha Eesti Pressimuuseumi koostatud lühiülevaadet esimestest eestikeelsetes ajalehtedes ilmunud illustratsioonidest ja fotodest.
Lossi keldris on väljas Fotomuuseumi koostatud väljapanek Johannes ja Peeter Parikast. Mõnda aega Põltsamaal elanud vendade paar kolis 1910. aastal Tallinnasse ja avas seal Kuninga tänaval oma fotoateljee. Enne Teist maailmasõda said neist Eesti Vabariigi tuntuimad päevapiltnikud.
Parikate näitustega samas ruumis on võimalik vaadata ka 1938. aastal valminud Eesti Kultuurfilmi pala “Nii sünnib ajaleht”.
“Mediapolise” kolmas väljapanek paikneb Põltsamaa Muuseumis ja valgustab eestikeelse ajakirjanduse kujunemist ja arengut 1940. aastani vaimuliku ajakirjanduse näitel.
Pressimuuseum ametlikult registreeritud
Tegelikult on Põltsamaa lossikompleksi tekkinud juba väike meedialinnak. Neljapäeval aset leidnud meedialinnaku tutvustamisel huvilistele rääkis MTÜ Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskuse (AUKK) juhatuse esimees Raivo Suni, kuidas meedialinnakuni välja on jõutud. Suni meenutas, et umbes aasta tagasi oli selles ruumis, kus nüüd meedialinnaku tutvustamisega algust tehti, üleval umbes samasugune pressifoto näitus praegugi.
“Eesti Pressimuuseumi nimi on registreeritud ning muuseum ametlikult olemas,“ lausus Suni. Kinnitust olemasoleva ja tegutseva pressimuuseumi kohta annab tõsiasi, et neljapäeval ei avatud Põltsamaa lossikompleksi ruumes mitte ainult pressifoto näitust, vaid lisaks pakuti võimalust videopildi vahendusel osa saada ajalehe tegemise protsessist.
Suni sõnul on AUKK liikmete eesmärgiks luua Põltsamaa lossikompleksi meedialinnak väärtustamaks teadaolevat fakti, et just Põltsamaalt sai alguse Eesti ajakirjandus.
Lossikompleks muutub atraktiivsemaks
Raivo Suni hinnangul võis neljapäevast üritust nimetada Põltsamaa meedialinnaku avamiseks. Teisalt võib Suni sõnul rääkida juba tegutsevast pressimuuseumist, sest kolm erinevat ruumi, kus nii ajakirjanduse ajalugu kui tänapäeva kajastavad näitused üleval on, annavad selleks piisavalt põhjust.
Meedialinnaku loomisel on lisandunud päris häid ideid. Ühe uue ideena vääriks täiesti omaette ekspositsiooni ajakirjandusliku reklaami ajalugu. Paraku tuleb pressimuuseumi asutamisel kokku puutuda samasuguste materiaalse maailma muredega nagu iga muugi ettevõtmise puhul.
“Kui saaks natuke rahalist tuge juurde, eks siis saaks ka rohkem muuseumi heaks ära teha,“ sõnas Raivo Suni. Samas ei tunne pressimuuseumi loojad puudust mitte ainult materiaalsetest vahenditest, vaid kogu selle ettevõtmise muudab keerukaks ka ajanappus. “Tegeleme ju kõige sellega oma põhitöö kõrvalt,“ rääkis Raivo Suni.
Teisalt on ajakirjandusmuuseumi loojate eesmärgiks pressimuuseumi kaudu muuta atraktiivsemaks ka Põltsamaa lossikompleks.
“Ehk suudame selle suve jooksul siia veel midagi põnevat juurde tuua,“ avaldas AUKK juht ettevaatlikku lootust. Loodetavalt oskavad AUKK-i liikmete poolt loodut hinnata ka lossipäeva külalised, kes saavad sellel päeval ajakirjanduse ajalugu kajastavaid ekspositsioone tasuta vaadata. Muidu tuleb näituste sarja vaatamiseks lunastada 25-kroonine pilet, mida müüb näitustele Põltsamaa lossis paiknev turismiinfopunkt. Sama piletiga pääseb vaatama ka Põltsamaa Muuseumi
püsiekspositsiooni. Näituste sari on avatud augusti lõpuni iga päev kell 10-18.
Väljapanekute koostamisel pakkusid tuge Eesti Ajalehtede Liit, Fotomuuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Põltsamaa Muuseum ja Kultuurkapital.
iii
TOOMAS REINPÕLD
