Vastastikku head uut aastat soovinud, võtsid väikese peolaua taga kohad sisse üksteist inimest. Mõnusas koduses õhkkonnas vahetati uudiseid. Pole ju kõik muuseumisõbrad pärit mitte ainult Põltsamaa linnast, vaid ka ümberkaudsetest küladest ja omavahel just väga sageli ei kohtuta.
Käsil on juubeliaasta
Tänavu augustikuus möödub Põltsamaa muuseumi asutamisest kümme aastat. Juhataja Rutt Tänava sõnul on muuseumisõprade kokkusaamised aasta algusepäevil kombeks ilmselt juba päris algusest peale. Paar esimest aastat oli ka tema üks muuseumisõprade seast, edaspidistel aastatel on ta ise juba olnud kokkukutsuja. Nagu aastakoosoleku puhul ikka, esitas Rutt Tänav seekordki kokkuvõtte möödunud aasta tegevusest.
Et 2006. aastal tähistati Põltsamaa linna 80. sünnipäeva, möödus selle tähe all suuresti ka muuseumi aasta. Väino Valdmanni abiga koostati linna juubelit silmas pidades vanade fotode põhjal kaks näitust. Esimene näitus, mis tutvustas Põltsamaa linnapäid ja omaaegseid linna täitevkomitee esimehi läbi aegade, pandi välja Põltsamaa kultuurikeskuse galeriisse. Teine näitus Põltsamaa vanadest fotodest oli esimesest tunduvalt suurem ja koostatud nii, et seda oleks võimalik ka transportida. Kõigepealt pandi see välja aprillis Palamuse kihelkonnakoolimuuseumis, teine peatus oli Jõgeva kultuurikeskuses. Praegu on näitus osaliselt eksponeeritud oma muuseumis.
Kevadel nägi trükivalgust Põltsamaalt pärit Tartu Ülikooli ajaloomagistrandi Helen Piisangu koostatud Põltsamaa Ajaloo Vihik number 4 pealkirjaga “Põltsamaa linn ajakirjanduse peeglis 1926 – 1939”, mida soovijatel on võimalus muuseumist osta veel praegugi. Trükises on kuuskümmend lehekülge põnevat lugemist ning seda ilmestamas nelikümmend fotot.
Lisaks järjekordsele ajaloovihikule saadi jaanuaris valmis Põltsamaa piirkonna turismikataloog, lasti trükkida lossipildiga postkaarte ning lossi tutvustavaid voldikuid uuendatud ja täiendatud variandis.
Muuseumirahval tuli esineda ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õpilaskonverentsidel. Linna juubeli puhul korraldati aga 30. juunil ise konverents kultuurikeskuses. Oma uurimust tutvustas Helen Piisang, Vilja Roots kõneles Põltsamaa prominentsematest tegelastest 1930. aastatel. Kirikuõpetaja Arho Tuhkru rääkis põltsamaalaste kujunemist ligemale kuuekümne aasta jooksul mõjutanud armastatud kirikuõpetajast Herbert Kuurmest, kes lahkus meie hulgast 2005. aasta aprillis. Raamatukogu ajaloost andis ülevaate Sirje Undusk ning Põltsamaa linna praegusest seisust linnapea Jaan Aiaots.
Turiste kolmekümne kolmest riigist
Möödunud aasta jooksul külastas Põltsamaa muuseumi kokku 8334 turisti, kellest 5345 olid eestimaalased, ülejäänud aga välismaalased kokku kolmekümne kolmest riigist. Nagu varasematelgi aastatel, oli kõige külastusterohkem juulikuu (2435 inimest). Eelnevate aastatega võrreldes oli külastajate üldarv siiski mõnevõrra väiksem. Välismaalastest käis möödunud aastal pisut vähem kui varasematel aastatel soomlasi ja sakslasi, see-eest aga rohkem kui kunagi varem venelasi ja lätlasi. Viimane on ilmselt suuresti tingitud Põltsamaa sõprussuhetest Lätimaa Skrunda linnaga. Eksootilisemad külalised olid aga pärit Taist, Hiinast, Jaapanist ja Mehhikost.
Muuseumi kümnendale sünnipäevale vastu minnes väärib märkimist vahest seegi, et järjest enam on muuseumi poole hakanud pöörduma gümnaasiumide ja kutsekoolide õpilased, kellel on vaja teha mõnd uurimustööd.
VAIKE KÄOSAAR
