Määratud tähtajaks oli vallavalitsusse laekunud kaks kirja. Üks neist oli Maanteeametilt ja puudutas maanteid ning logistikat, teine Lustivere Küla seltsi, Pudivere, Tõrenurme ja Neanurme küla, Heramer OÜ ja Kaavere Agro poolt, mis sisaldas hulgaliselt ettepanekud ja vastuväited alates sellest, mitme kilomeetri raadiuses tuleks keskkonnamõjusid uurida, kuni selleni, et äkki üldse ei peaks Pudiveres dolokivi kaevandama.
Arutelu oli pingeline
Pudiverre planeeritava karjääri pindala on 22,15 ha ja see paikneb Põltsamaa vallas Pudivere külas. Esimee tunniajalise arutelu jooksul üritasid OÜ Eesti Geoloogiakeskus Tartu regionaalosakonna juhataja, keskkonnaekspert Ain Põldvere ja AS Kiirkandur juhatuse esimees, arendaja esindaja Tiit Ploom fikseerida kõik eelpool mainitud kirja koostaja Rando Omleri tõstatatud küsimused, et neile arutelu järgmises faasis ammendavad vastused anda.
Esimene kitsaskoht, millele juhtis tähelepanu Omleri koostatud kiri, oli see, et keskkonnamõjude hindamisel tuleks oluliselt laiendada uuritava ala suurust ? esialgse lubatud 3 km asemel 6 km raadiuseni. Arendaja ja ekspert polnud nõus võtma uuringusse tervet 6 km raadiuse ala, vaid ainult vajalikud objektid. ?Me ei hakka uurima mõju metsamassiividele,? arvas arendaja esindaja.
Kokku lepiti selles, et Omler saadab arendajale ja eksperdile formuleeritud ja täpsustatud nimekirja konkreetsete kinnistute ja majapidamiste andmetega, samuti ka andmed tiikide kohta. Seega saab enne mäetööde alustamist valitseva olukorra fikseerida, kaevudes veetaseme mõõta ja vajadusel ka veeproove võtta.
Kõmakas või pidev müra
Lisaks dolokivi lõhkamisele palusid külaelanikud analüüsida ja välja tuua ka teised alternatiivsed töömeetodid. Vastusena tõid arendaja esindajad välja hüdrovasaraga raiumise, mis tähendaks aga pidevat müra.
Programmis tuuakse välja alternatiivid ja antakse neist ülevaade. Tehakse analüüs, miks üks või teine meetod on eelistatud. Kirja on pandud lõhkeaine koostis, selle mõju jms.
Tiit Ploomi ettepanekul võiks arendaja korraldada huvilistele ka ekskursiooni mõnes teises juba töötavas karjääris, kus oleks võimalik näha nii lõhkamist kui ka kasutusele tulevat tehnoloogiat.
Kolmanda probleemina kerkis üles fakt, et Puriverre kavandatava kaevanduse vahetus läheduses asuvad kotkaste ja must-toonekurgede elupaigad. Järelikult tuleks kotkauurijatelt tellida lisaks vastav eksperthinnang. Sellegi küsimuse puhul ristusid kaks kardinaalset erinevat ellusuhtumist.
?Milline tootmismeetod segaks kotkast vähem? Kas pidev vasaraga kopsimine või kord nädalas üks kõmakas?? küsis üks arutelul osalev pool.
?Te unustate selle võimaluse päris ära, et äkki ei peaks üldse kaevandama!? vastas teine.
Räägiti ka sellest, kuhu ja kuidas juhitakse väljapumbatav põhjavesi. Omler tahtis teada, milline võiks olla selle reostusoht ja hoiatas ühtlasi selle eest, et selles piirkonnas tegutsevad koprad võivad tekitada reaalse üleujutuseohu.
Keskkonnaekspert tunnistas, et ta ei tea kahe olemas oleva kraavistiku hetkeseisu, kuid lähemal ajal on tal plaanis minna seda fikseerima. Selge on, et vett hakatakse nende kraavide kaudu lõunasse suunama ja esimesel tööaastal on plaanitud pumbatava vee maht maksimaalselt 6 m³/d.
Vee võimalikust saastatusest ei tahtnud ekspert midagi kuulda. ?Karjääris tekib ainult kaltsiummagneesium, see on tolm, mis sadestatakse esmalt settekaevudes. Teatud punktides kontrollime kindlasti ka vee kvaliteeti. Lõhkamisega sinna keemilisi elemente kindlasti ei teki. Vastav tehnoloogia vee kvaliteedi tagamiseks on meil olemas,? kinnitas Põldvere.
Omler tõi värskenduseks võrdluse Pajusi karjäärist Umbusi jõkke tuleva veega, mis olla mõnikord nagu piim. Põldvere kinnitusel tehakse seal siis midagi tehnoloogiliselt valesti, sest füüsiliselt saab lõhkamise järel torudest välja voolata vaid tolm ja mingeid keemilisi elemente ei jää.
Allpool põhjavett
?Miks üldse kaevandatakse tänapäeval varusid, mis asuval allpool põhjavee piiri? Kas Eestis on kõik need varud, mis asuvad ülevalpool põhjavee piiri, nii otsakorral?? küsis Omler.
Talle vastati, et on omad kindlad ja ranged nõudmised, millele materjal peab vastama. Pudiveres leiduv materjal olla kvaliteetne, vastavat kolmanda klassi killustiku nõuetele, mida lubatakse Eestis teedeehitusel kasutada.
?Me ei saa müüa sellist materjali, mis nõuetele ei vasta. Toodame materjali vastavalt eurosertifikaadile,? selgitas Ploom.
?Kas Tallinna pool on materjal tõesti niivõrd vilets? Kogu Euroopa liigub ju selles suunas, et joogivett jääb järjest vähekas, meie aga pumpame ta lihtsalt minema!? jäi Omler kindlaks.
Vägagi läks lahku töömeeste ja kohalike elanike arvamus ka sellest, millistel kellaaegadel tuleks hakata Pudiveres lõhkama. Kui kohalikud soovitasid kehtestada kindel tööaeg tööpäevadel kella 8 kuni 17, siis Kiirkandusri esindajate kinnitusel on nende firmal kombeks toota lühikese aja jooksul väga intensiivselt. Reaalselt oleks nii lõhkamistöö kui ka vedu tihe ja kiire – 24 tundi ööpäevas ja 7 päeva nädalas, aga mitte 365 päeva aastas.
?Meie seadmed on mobiilsed ja liikuvad. Midagi statsionaarset me siia ei paigalda. Tuleme, paugutame natuke ja läheme minema,? lohutasid nad. Killustiku vedu aga planeeritakse nii, et kohalikke võimalikult vähe segaks. Pooleli on läbirääkimised RMK-ga Nukumäe tee osas, et võtta nende tee arendajate hooldada. See tee läheb karjääri tagant ja mitte läbi küla. Sel juhul aga tuleb arvestada killustikuveo mõju loomadele, jahindusele ja metsale.
JAANIKA KRESSA
