Moldova Vabariiki külastanud Põltsamaa linna delegatsioon sõlmis koostöölepingu Rumeenia piiri äärse Ungheni rajooni Costuleni linnaga.
Põltsamaa linnapea Jaan Aiaotsa sõnul on tegemist hea tahte avaldusega, kus mõlemad osapooled kinnitasid soovi koostööd teha. Aiaots andis enne lepingule käe alla panemist teada, et Eestis leping enne seaduslikku tähendust ei oma, kuni see pole volikogu poolt heaks kiidetud. Samas on Moldova rahval siiras tahe Euroopa Liiduga koostööd teha.
Koostöö algas nii, et möödunud sügisel külastas Jõgevamaad Moldova Vabariigi Ungheni piirkonna delegatsioon. Mitme päeva jooksul tutvuti meie maakonnaga ning osaleti Põltsamaal peetud rahvusvahelisel seminaril. Tänavu augustis toimus samalaadne sündmus Luua metsanduskoolis, kuhu olid kutsutud maakonna omavalitsuste esindajad, ettevõtjad ja avalikku sektorit esindavate asutuste juhid.
Kutse vastukülaskäigule
Luual peetud seminaril tegi Moldova suursaadik Eestis Jaan Aiaotsale ettepaneku, et tema võtaks vastu Moldova väikelinna Costuleni delegatsiooni. Aiaots nõustus suursaadiku ettepanekuga ja tutvustas Costuleni esindajatele kiirkäigul Põltsamaa linna. Peagi saabus Põltsamaa linnale kutse vastukülaskäiguks Moldova Vabariiki. Sellest teavitati ka Põltsamaa Ettevõtjate Liitu ja Põltsamaa Lions-klubi. Moldovat külastanud delegatsiooni kuulusid Põltsamaa linnavolikogu esimees Andres Vään, linnavolikogu liikmed Margus Ääremaa, Mart Joosep ning Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.
Lisaks Põltsamaa linna esindajatele, kuulusid delegatsiooni veel Jõgeva maavalitsuse ja Jõgeva ettevõtjate esindajad.
Külalislahked võõrustajad
Moldovas nähtu meenutas meie delegatsiooni liikmete sõnul neile 20 aasta tagust Eestit, kuid samas kogeti võõrsil tõelist külalislahkust.
Kohe pärast kohalejõudmist teatati, et ülejärgmisel päeval tuleb lepingu allkirjastamine Costuleni linna esindajatega. Tegelikult jõudis lepingu projekt Põltsamaale alles pärast seda, kui siinse delegatsiooni liikmed olid Moldovasse teele asunud. Võõrustajad olid aga lepingud valmis pannud ja need said mõlemalt poolt allkirjastatud.
Pole aga päris ühest vastust küsimusele, kummale poole Moldova kaldub, kas itta ehk Venemaa poole või läände, Euroopa Liidu poole. Väga paljud moldovalased käivad Venemaale tööle. Juba 30. novembril seisavad Moldovas ees parlamendivalimised ja sealsed elanikud on väga ebakindlad oma tulevase valiku osas. Rajoon, mida meie delagatsioon külastas, paikneb Rumeenia piiri ääres ja sealne rahvas on äärmiselt läänemeelne.
Koolidesse pole ammu investeeritud
Kohapeal viibiti kaks ja pool päeva. Selle aja sisse mahtus sealsete ettevõtjate ja avaliku sektori inimeste osavõtul teoks saanud seminar, kus oli osalejaid umbes 60. Põltsamaa ettevõtjad olid Moldovasse kaasa võtnud kaks TK Team Eesti AS-is valmistatud koolitahvlit. Need kingiti kahele koolile, kus külas käidi. Koolide külastused jäid siiski põgusaiks.
Margus Ääremaa ütles, et üks nende külastatud koolihoone oli ehitatud 1966. aastal ja kapitaalremonti polnud seal tehtud. Vahetatud olid vaid aknad. Majal oli küll uus küttesüsteem, kuid sealne katel suutis soojaks kütta vaid hoone kaks korrust. Jooksvat remonti oli küll tehtud, ent sellegipoolest polnud sealsed tingimused meie omadega võrreldavad.
Koolide esindajad tunnistasid, et hoonetesse ja õpikeskkonda pole juba väga ammu investeeritud. Uute tahvlite üle olid nii õpilased kui õpetajad väga rõõmsad.
Tahe kontakte luua siiras
Tutvuti ka ühe Moldova põllumajandusettevõttega, kus kasvatatakse 1000 hektaril viinamarju ja õunu.
Jaan Aiaots kinnitas, et kõigil delegatsiooni liikmetel oli võimalik luua seal ka isiklikke kontakte. Samas tõdes ta, et Moldovaga suhtlemise muudab äärmiselt keeruliseks pikk vahemaa.
Kuigi moldovalased püüdlevad Euroopa Liidu liikmeks saamise poole, tuleb Margus Ääremaa sõnul neil selle nimel veel väga tugevalt tööd teha. Mart Joosep märkis, et vahel on kasulik külastada ka selliseid riike, kes ei ole oma arengult veel samal tasemel kui Eesti. Siis oskame paremini hinnata arengut, mis meil siin kahekümne aasta jooksul toimunud on.
Samas on sealne rahvas Mart Joosepi kinnitusel tubli ning pingutab oma riigi arendamise nimel kõvasti. Projektegi on nad suutnud kirjutada ja nende kaudu rahalist toetust hankida.
Külaskäigult naasnud kinnitasid, et võõrustajad on kontaktidest meie maakonnaga, sealhulgas Põltsamaa piirkonnaga vägagi huvitatud.
Ungheni rajoon
*Asub Moldova lääneosas
*Piirneb Rumeeniaga
*Pindalalt 2,4 korda väiksem Jõgeva maakonnast ( pindala 1083km2)
*Elanike arv on ca 110 000
*Tegemist on peamiselt põllumajanduspiirkonnaga, kus tegeletakse tera-, puu- ja aedviljade kasvatamisega
*Viimastel aastatel on järsult kasvanud huvi viinamarjakasvatuse vastu, rajatud on hulgaliselt uusi istandusi
*Rajoonis on 33 omavalitsust, neist 19 kommuunid
*Rajooni keskuseks on Ungheni linn ca 35 000 elanikuga
*Linn asub pealinnast Chiþinăust umbes 100 km kaugusel
*Rajooni eesotsas on rajooninõukogu, kuhu liikmed valitakse ja kuhu kuulub 35 rahvaasemikku
*Rajooninõukogu valib endi hulgast esimehe, meie mõistes kõige lähedasem maavanemale
*Rajooninõukogu eesmärkon kogu piirkonna arendamine
*Kohalikul tasandil korraldavad elu kommuni-, küla- või linnavalitsused
i
TOOMAS REINPÕLD
