Põltsamaalased on uhked selle üle, et Eesti rahva kõige tähtsam rahvuslik sümbol sinimustvalge lipp on õmmeldud Põltsamaal. Paljud inimesed teavad küll seda, et esimene sinimustvalge lipp on õnnistatud Otepääl, aga hoopis vähem ollakse teadlikud rahvuslipu sünnikohast.
Esmaspäeva õhtul tähistati Eesti lipu 135. aastapäeva Põltsamaal suurejoonelise sündmusega, kus sinisesse, musta ja valgesse riietunud inimesed moodustasid seni ajaloo pikima sinimustvalge lipu. Põltsamaa kultuurikeskuse direktori Janne Karu sõnul sündis niisugune mõte moodustada suur sinimustvalge lipp Põltsamaa kultuurikeskuse, Põltsamaa Ühisgümnaasiumi, Põltsamaa muuseumi ja Põltsamaa vallavalitsuse esindajate ühise mõttetöö tulemusena.
Rahvast oodatust enam
„Algsest ideest moodustada pildistamiseks rahvusvärvidesse riietunud inimestest suur sinimustvalge lipp arenes edasi mõte seda sündmust veelgi täiendada. Sealt edasi tekkis mõte liikuda rongkäigus ja lõpetada sündmus lipupäevale sobiliku kontserdiga. Tegelikult läks meil nii, et Vabariigi aastapäeva ajal ei saanud Tõnis Mägi Põltsamaale esinema tulla ja nii saime kokkuleppele selleski, et ta esineb Põltsamaal Eesti lipu 135. aastapäeva tähistamisel. Ise arvasime, et lisaks Tõnis Mägile sobib sellele sündmusele kutsuda ka meie teine suur staar Ivo Linna,“ rääkis Janne Karu.
Tema sõnul arvasid nad, et tuhat inimest lipu moodustamiseks ikka kohale tuleb, aga hiljem selgus, et lipuvärvidesse oli riietunud ca 1800 inimest, kellest sai kokku ca 115 meetri pikkune inimkolonn. Inimesed reageerisid väga hästi kutsele rahvusvärvidesse riietuda ja enamikul neist polnud tarvis kohapeal sinist, musta või valget värvi keepi osta.
Droonifoto tegemise ajaks lipuvärvidesse riietunud inimesed hetkeks kummardusid, sest mitte kõigil nendest ei olnud peakatet või siis riietusega sama värvi peakatet. Enne sündmuse teoks saamist helistati Janne Karule küll Rakverest, küll Võrumaalt Obinitsast ja mujalt ning päriti, kas rongkäiku võib tulla lapsevankriga või siis eakad inimesed rulaatoriga. Kultuurikeskuse juht vastas küsijatele jaatavalt, samuti lubati kaasa võtta lemmikloomad.
Õmblemine võrdne õnnistamisega
Sündmusele ajakohased ajaloolised tekstid pani kokku Põltsamaa muuseumi juhataja Rutt Tänav. Janne Karu sõnul on Põltsamaa elanikud nö oma ajaloos kinni ja tahavad faktidest pärinevale ajaloole toetudes teadvustada inimestele sõnumit sellest, et esimene sinimustvalge rahvuslipp on valmis õmmeldud just Põltsamaal.
Teisipäeva ehk lipupäeva õhtuks oli Põltsamaa valla esindus kutsutud Otepääle, kus etendati Eesti lipu 135. aastapäevaks tehtud lavastust, kus oli kokku ühendatud „taevas, muld ja tulevik.“ Lavastuse teises stseenis ütles Miina Härmat kehastanud tegelane, et Eesti rahvuslipp on valmis õmmeldud Emilie Beermanni poolt Põltsamaal.
„Nii rahvuslipu sündimine ehk õmblemine kui ka selle õnnistamine on ajalooliselt mõlemad väga olulised sündmused ja siin ei saa üht teisest ettepoole seada, ehkki meie põltsamaalastena peame tähtsaks eelkõige lipu sünnikohta,“ arutles Janne Karu. Kultuurikeskuse juht ei tõtta kinnitama ega ümber lükkama, et niisugust sündmust nagu esmaspäeval Põltsamaal teoks sai, enam rohkem ei toimu. Juba peale esmaspäevase kontserdi lõppemist keerlesid niisugused mõtted kultuurikeskuse rahva peades ja selliseid ettepanekuid on Janne Karule facebookiski tehtud. Ta usub, et kõik kaugemalgi elavad inimesed, kes sellel sündmusel osalemisest huvitatud olid, said kohale tulla, sest sündmus toimus õhtul peale tööpäeva.
Pealegi asub Põltsamaa Eesti keskel, kuhu on igast Eestimaa paigast enam-vähem võrdne maa kohale sõita. Juba pool kaheksa lõppes Tõnis Mägi poolt esitatud lauluga „Koit“ kontsert ja pikal valgel suveõhtul polnud ükski teekond Põltsamaalt koju liialt pikk. Või kui siis ainult saarte elanikel.
Janne Karu lausus, et järgmisel rahvuslipu juubeliaastal saab kindlasti midagi kaalukamat teoks, aga väiksemaid rahvuslipu õmblemisega seotud sündmusi toimub lipupäeval Põltsamaal igal aastal.
TOOMAS REINPÕLD
