Viimasel üheksal aastal on Balti keti aastapäeval 23. augustil Põltsamaal selle suursündmuse auks päevakohane üritus korraldatud. Paraku tõdesid ürituse eestvõtjad, et toonasest rahva vaimustusest on alles vaid ilus mälestus.
Põltsamaa linnavolikogu liige Andres Vään peab Balti keti toimumist nendel keerulistel aegadel just sellisena, nagu see teoks sai, tagantjärele uskumatuks. “Teame, missugune riik meid siis valitses, milliste meetoditega hoiti ohjes neid rahvaid, kes olid geograafiliselt ümber Venemaa ja kuhu oldi välja jõutud venestamispoliitikaga,” tõdes Vään.
“Fakt, et Balti kett teoks sai, oli üllatuseks nii nendele, kes selle toimumist ei soovinud, kui nendelegi, kes selle organiseerisid.” Kõigil üritusel osalenutel oli võimalus vaadata Riho Laanese videofilmi. Nagu Balti keti aastapäevaürituste eestvedaja Riho Laanes tunnistas, oli kaamera omamine tollel ajal sedavõrd tähtis, et Balti ketile sõites tegi miilitsamees neile tee vabaks, pidades samal ajal kinni kõik ülejäänud masinad.
Balti keti toimumise päevil ETV uudistesaadete peatoimetaja ametit pidanud Enn Eesmaa, kes samuti Põltsamaa pidulikul sündmusel kohal oli, kinnitas, et Riho Laanese film on haruldane.
Enn Eesmaa tegutses tol korral ise veel Soome MTV korrespondendina Eestis, Lätis ja Leedus. Tema sõnul paneb veel tagantjärelegi imestama inimeste tollane julgus öelda välja oma riikide iseseisvumissoov ajal, mil täistuuridel tegutses kurikuulus KGB ja Eesti olid jätkuvalt sees nõukogude okupatsiooniväed.
Põltsamaale tuntust toonud Sõpruse pargi rajaja Ants Paju sõnul kerkisid filmi vaadates tema silme ette üsna sünged ajad tema enese elust, mil teda poisieas kodunt välja aeti ja kaugele Siberisse sõidutati. Paju nägi Balti ketis seismas plakateid hoidvaid lapsi, kelle silmad vaevalt üle plakatiserva ulatusid.
Balti keti aastapäeva kulminatsiooniks Põltsamaal kujunes kogunemine Sõpruse pargis asuva Balti keti kivi juurde, kus üheskoos moodustati ring ümber kivi, austamaks kahekümne aasta tagust sündmust, mis muutis elu mitte ainult kolmes väikeses Balti riigis, vaid kujunes ka maailma muutnud sündmuseks.
iii
TOOMAS REINPÕLD
