Võistluseks kultuurikeskuse rahvas üritust hästi nimetada ei tahtnud, sest nii erineva ettevalmistuse ja kogemustepagasiga kuuseehtijaid omavahel võistlema panna polnuks nende meelest lihtsalt eetiline.
?Kui ühes saaliotsas on Põltsamaa Roosiaia profid ja teises noorteühendusse 4H kuuluvad lapsed, siis on parem võistlusmomenti mitte rõhutada,” ütles kultuurikeskuse kunstiline juht Vilve Piht. “Nii et ?üriid meil siin pole, küll aga saab publik oma lemmik-jõulukuuse valida.”
Kui enamik osalejaid kaunistas tõepoolest ehtsat kuuske, siis Maike Lindalist ja Annika Eevastest koosnev Põltsamaa Roosiaia esindus meisterdas valmis hoopis kaks n-ö libakuuske. Kümnest tööst saigi publiku lemmikuks just Maike Lindali idee järgi sündinud pajuvitstest püramiid, mis kaunistatud hiidkala soomuste, punaste lehekeste ja kuulikeste ning elavate punaste roosidega.
?Selliseid kalasoomuseid müüakse lillepoodides kui lilleseadematerjali,” selgitas Annika Eevaste, kes võidutööle viimase lihvi andis. “Roosid varustasin enne kompositsiooni asetamist veeampullidega, nii et niipea need ei närtsi. Pajuvitstest karkassi saab aga õige mitmete jõulude ajal kasutada, vahelduseks iga kord erinevaid kaunistuselemente lisades.?
Eriti kaval nipp oli kompositsioonist välja ulatuvate oksaotste sätendava nn glitteriga katmine: laevalguse mõjul hakkasid oksaotsad hiilgama, nagu oleksid need elektrituledega varustatud.
Kõike peale prae
Maike Lindali teine ?libakuusk? oli niisama nutikas: see kujutas endast kuusetüve, millele olid kinnitatud vitstest, samblast ja traadist punutud kettad. Kaunistatud oli ?kuusk? tsinkplekist piparkoogivormide ja kondiitripritsiotsikute ning tillukestesse plekkämbrikestesse paigutatud küünaldega. Kui Maike Lindal ketastele veel piparkoogid ja õunad asetas ning küünlad süütas, oli jõulutunne vägev.
?See on mitmeotstarbeline jõulukaunistus: ühest küljest on see nagu jõulukuusk, aga teisest küljest kui toidualus,” ütles Maike Lindal. ?Praadi selle pealt just serveerida ei saa, aga paljut muud küll. Tegin selle ?kuuse? tegelikult oma kodus pruukimiseks. Tuleval aastal võin plekk-kaunistused näiteks väikeste sokikeste vastu välja vahetada.?
Päris kuuskede kaunistamiselgi võis näha originaalseid ja tükati ?kreisisid? lahendusi. Publikule läks kõige paremini peale ja pälvis lohutusauhinna Mari lasteaia kuusk, mis oli ehitud hõbenööridele lükitud punasest ja valgest lõngast tuttidega. Tähe asemelgi oli kuuseladvas kimp tutte. Ühtekokku oli lahendus lihtne ja lastepärane, aga samas stiilne.
Jäätmeprojekti jätk
Vahvad olid ka kultuurikeskuse taimeseaderingi kaks suurt päris-kuuske ja lauatäis väikseid libakuusekesi. Nooremad taimeseadehuvilised olid kuuse kaunistanud põhurõngaste ja samblapallikestega.
“See on meie jäätmeprojekti jätk,” ütles taimeseaderingi juhendaja Eha Tralla ringi ühele varasemale ettevõtmisele ? jäätmetaieste näitusele ? viidates. “Põhurõngaste sees on näiteks tühjad teibirullikestad.”
Taimeseaderingi vanemad neiud nuputasid kuuse kaunistamiseks välja täitsa isemoodi ehted: traatkarkassiga kuubikud, millele hõbeniidist võrk peale keritud. Värvi lisasid ehetele kuubikute sisse asetatud hiina laterna õied, õunad ja kuivatatud sidrunilõigud.
Vahvad olid tegelikult kõik kuused. Ja eks kuusekaunistajatel oli oma tööd mõnus teha ka, kui kultuurikeskuse ja Põltsamaa Ühisgümnaasiumi taidlejad nende vaimu aeg-ajalt oma esinemisega turgutasid. EELK Põltsamaa koguduse õpetaja Arho Tuhkru rääkis sinna juurde veel jõuludeks kuuse ehtimise traditsioonist üldse.
Ühtekokku oli see üks mõnusa õhkkonnaga advendipühapäev, mida paljud põltsamaalased ka nautima oskasid tulla.
“Esimest korda tegime taolise kuusekaunistamise ürituse seitse aastat tagasi ja siis ajendatuna lähenevast aastatuhande vahetusest,” ütles Vilve Piht. “Nüüd otsustasime uuesti proovida ja tundub, et selleks oligi õige aeg.”
RIINA MÄGI
