Kolm päeva oli Põltsamaa Felixhall mudelautode päralt. Toimusid II Balti meistrivõistlused ja Eesti meistrivõistluste V etapp automudelismis.
Põltsamaale olid kokku tulnud küll üle 75 auto omanikud, kuid võistluste lõpuprotokolli järgi osales siiski 69 mõõtkavas 1:10 off-road bagi’t. Võistluste korraldaja Indrek Lainemäe sõnul on see populaarseim automudelite võistlusklass Euroopas. „Eestis sõidetakse seda vähem ja see vajab veel tutvustamist,“ arvas Lainemäe.
Varem Adaveres peetud võistlus kolis tänavu Felixhalli, sest Adavere saal jäi kitsaks. Nüüd on rada suurem ning ka pealtvaatajatele jääb rohkem ruumi. Ka autode seadistamiseks olid lahedad tingimused. „See on vajalik, sest rehvid sõitudel kuluvad, võistlustel kasutuses olevate rehvide arv on limiteeritud, ja järelikult tuleb autosid vahepeal seadistada. Võistluspäeva lõpus tehakse autole tavaliselt ka esmane hooldus. Samuti saavad autod viga vastu barjääre sõites. Enamasti on võistlejatel endal kõik vajalik kaasas. Aga meil on siin ka varuosade müüjad. Ja automudelismis on tavaks, et konkurenti aidatakse ega ohata kergendatult kui keegi raja äärde jääb,“ rääkis korraldaja, kes koos poegadega tegeleb automudelismiga juba kaksteist aastat.
Võistlejad Baltikumist ja Soomest
Võistlema saabusid peale Eesti automudelistide osavõtjad Lätist, Leedust ja Soomest. Kutsutute hulgas olid ka Venemaa ja Valgevene mudelisõitjaid, aga nemad seekord kohale ei jõudnud.
Kolmepäevase võistluse esimesel päeval, reedel, läks vabatreeningul arvesse võistlejate kolm järjestikust kõige kiiremat ringi. Reedese tulemuse järgi valiti võistlejad laupäevasteks võistlusteks kvalifikatsioonigruppidesse.
Laupäeval oli sõiduajaks viis minutit ning arvesse läks see, mitu ringi auto selle aja jooksul rajal teha jõudis.
Pühapäeval sõideti rada ühisstardist viies finaalgrupis, mis raja suurust arvestades moodustati kümnest võistlejast, ühisstardist kolm korda järjest läbi ja kirja läks kaks paremat tulemust. Et need pisikesed autod on väga kiired, ei olnud võistlejatel palju eksimisruumi, ometi polnud võitjad viimaste meetriteni kindlad.
Võistlustel eraldi autode kiirusele tähelepanu ei pööratud – raja läbimine oli olulisem, kuid varem on seda rahvaüritustel ju testitud. „Politsei mõõtis meil suurimaks kiiruseks ükskord 123 kilomeetrit tunnis,“ rääkis Lainemäe.
Automudelism on pigem pärsisport
Võistlejad, eriti RC Mulgi on ka Euroopas arvestatavaid tulemusi saavutanud. „Sageli on automudelismist kuuldes nimetatud sellega tegelemist autodega mängimiseks. Aga mina pean seda ikka tõsiseks spordiks. Esiteks on need autod palju põhjalikumalt seadistatavad kui ralliautod,“ selgitas võistluste korraldaja. „Kui ralliautos on juhil nn tagumikutunnetus, siis automudelite puhul tuleb auto liikumist juhtida silma järgi, ja see nõuab juba märkimisväärset kogemust,“ lisas ta.
Eriti hea meel oli korraldajal, et Eesti kaitsevägi lubas teenistuses olevad kaitseväelased võistluste ajaks puhkusele.
Võistlustele sai kaasa elada kohapeal, aga ka kodus, sest stuudio Outdoor Broacasting Van, kes vahendas Rally Estoniatki, tegi Põltsamaa automudelivõistlustest otseülekande. Teadaolevalt jälgiti seda ka väljaspool Baltikumi ja Soomet.
Põltsamaa vallavalitsus on samuti võistluse toetajate hulgas ning vallaesindajale jättis see korraldaja sõnul väga hea mulje. „Minult küsiti, miks me ainult ühe võistluse korraldame ja ma võtan seda kui ettepanekut,“ lubas Lainemäe.
Automudelismi kui võistlusspordiga tegeldakse Eestis mujalgi, sisepüsirajad on Rakveres, Väike-Maarjas ja Sauel, savi- ja murukattega välisrajad Põlgastes, Tartus ja Laitse rallipargis. RC Mulgi, millesse kuulub ka Lainemäe, ehitab uut rada Viljandi külje alla.
ANDRA KIRNA
