Põltsamaa muusikakooli juures asuvasse parki Karl August Hermanni büsti juurde kogunetakse ikka Põltsamaa ja ümbruskonna suuremate kultuurisündmuste puhul, avaldamaks austust siitkandi tuntuimale kultuuri- ja ajalukku läinud inimesele. Läbi aegade on kohaliku muusikakooli lõpetajatel tavaks lõpupäeva südaööl minna lauluisa büsti juurde, et pesta sümboolselt tema pead, panna pähe lillepärg ja laulda tema laule. Laupäeval aga tulid parki Karl August Hermanni büsti juurde linna ja kultuurikeskuse ning kohalike kooride esindajad tema 155. sünniaastapäeva puhul.
Tippsündmus jäi maikuusse
Sedakorda viidi 23. septembri südapäeval büsti jalamile lilli ning süüdati põlema küünlad, tähistamaks mälestustseremooniaga päeva 155 aastat tagasi, mil Karl August Hermann Põltsamaa külje all Võhma-Nõmme külas ilmavalgust nägi. Üheskoos lauldi ka lauluisa üht tuntumat laulu “Kungla rahvas”.
Tippsündmuseks, millega kohaliku lauluisa 155. sünniaastapäeva tähistati, kujunes aga maikuus temale pühendatud üle-eestiline laulupäev Põltsamaa kultuurikeskuses linna 80. juubeli pidustuste eel. Maikuu sobis suursündmuseks rohkem kui tegelik tähtpäev septembris juba seepärast, et kooride tänavune tegevus oli siis täishoos ning suvepuhkused veel tulemata. Kultuurikeskus oli sel päeval lauljate päralt. Asjatundjad andsid kooride liikmetele hääleseadeõpet ning dirigentidele dirigeerimisõpetust. Pärast esineti koos suure kontserdiga Karl August Hermanni lauludest. Kaasa tegi ka Põltsamaa linna puhkpilliorkester. Peakülalisena osales laulupäeval segakoor Noorus Tallinnast.
Üle 300 muusikateose
Noore Karl August Hermanni lapsepõlv ja koolitee olid kõike muud kui kerged, sest ta kaotas oma vanemad juba üsna noorena. Terane noormees pürgis siiski kõigest väest kaugemale ja üritas oma andeid edasi arendada juba Põltsamaa kihelkonnakoolis käies, kuhu ta pärast lõpetamist esialgu abiõpetajaks jäeti. Hiljem töötas ta kahel aastal Peterburis õpetajana. Jätkusid õpingud Tartu Ülikooli usuteaduskonnas, seejärel Saksamaal Leipzigi ülikoolis, mille ta lõpetas keeleteaduse doktori kraadiga, käsitledes oma väitekirjas eesti keele vältevaheldust. 1889. aastast töötas ta Tartu Ülikooli eesti keele lektorina.
Karl August Hermanni seostatakse peaaegu kõikide omaaegsete seltside ja organisatsioonidega. Ta oli poliitika- ja ühiskonnategelane, teadlane, ajakirjanik, kirjandusteoste autor ja kirjastaja, toimetas ajalehte Postimees, andis välja esimest eesti muusikaajakirja, kirjastas koorilaulukogumikke jne. Kõige ulatuslikum oli siiski Karl August Hermanni muusikaline tegevus koorimuusika arendajana, eesti rahvaviiside kogujana, üldlaulupidude ühe üldjuhina. Enim tuntuks on ta vahest saanud muusikateoste loojana, mida on kokku üle kolmesaja, enamik neist koorilaulud, aga on ka soololaule, klaveri- ja viiulipalu. Parimad laulud kõnelevad enda eest: “Kungla rahvas”, “Mingem üles mägedele”, “Oh, laula ja hõiska”, “Teretus”, “Naabri Mari laulab” jne.
VAIKE KÄOSAAR
