„Noored pered tunnevad end kõrvalejäetuna“, kirjutas Merike Kask 17. oktoobril Vooremaas ja seadis küsimuse alla Põltsamaa valla tänased investeeringud, prioriteedid ja otsused.
Tõstatatud küsimused on asjakohased. Seda just olukorras, kus oleme ligi kaks aastat arutlenud uue Põltsamaa lasteaia üle, kuid uut lasteaeda veel ei paistagi tulevat. Samaaegselt algatab vald mitmeid uusi projekte ja ehitab justkui kõike muud. Miks see nii on?
Valla ülesanne on osutada haridus- ja sotsiaalteenuseid, toetada abivajajaid, korraldada eakate hoolekannet, kultuuri-, spordi- ja noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni. Samuti peab vald tegelema heakorra, jäätmehoolduse, ruumilise planeerimise, ühistranspordi ning teede ehitamise ja korrashoiuga. Lühidalt kogu piirkonna arendamine.
Põltsamaa valla aasta eelarve on ca 14 miljonit eurot ning küsimus on lõpuks valikutes. Vallal on täna 16 hallatavat asutust ning neis töötab kokku ca 460 inimest, kelle töötasudeks kulub eelarvest ligi 61%. Samas Eesti omavalitsuste vastav keskmine näitaja on ca 53%, mis näitab, et meie tööjõukulude osakaal on keskmisest oluliselt kõrgem. Ligi 29% moodustavad meil majandamis- ja püsikulud (hoonete ülalpidamine, laenumaksed jms) ning 10% erinevad toetused.
Lihtne arvutus näitab, et investeeringuteks vahendeid ei ole, neid saame täna teha vaid laenu arvelt. Suurenev laen toob omakorda kaasa kasvava laenumakse, mis tuleb jällegi tasuda millegi arvelt. Põltsamaa vallal on täna võetud laenu 6,05 miljonit eurot, mis teeb aastaseks tagasimakseks 540 000 eurot.
Optimistlik ühinemisleping
Maksimaalne lubatav laenukoormus koos kasutusrentidega on 8,5 miljonit eurot ning laenu saaksime juurde võtta maksimaalselt ca 2,5 miljonit eurot.
Selleks, et vald suudaks tulevikus maksta laenu ja teha investeeringuid, on muudatused ja optimeerimised terviksüsteemis hädavajalikud. Nendega viivitamine ei ole jätkusuutlik ning lükkab arengusse investeerimise
- aastal Põltsamaa vallaks ühinenud omavalitsuste laenukoormus oli väga erinev: Põltsamaa linnal 48%, Puurmani vallal 47%, Põltsamaa vallal 16% ja Pajusi vallal 11%. Kokku said mõnevõrra erineva rahakotiga omavalitsused oma erinevate algatatud projektide ja tegevustega, mis kirjutati sisse ühinemislepingusse. Leping määrab suures osas ära meie tänaseid investeeringuid aastani 2021. Seega tehti meie tänased valikud ära juba 2016. aastal.
Ühinemislepingu investeeringute maksumused ja toetussummad olid optimistlikud ning ei näinud ette ca 1,5-kordset ehitushindade tõusu, mille tunnistajaks oleme olnud hiljem. Ühinemislepingus oli plaanitud investeeringute mahuks15,2 miljonit eurot, millest toetusena pidi väljastpoolt tulema 12,6 miljonit eurot ja omaosalus oli 2,6 miljonit eurot. Tänaseks on selge, et projektide kogumaksumus on tegelikult ca 19 miljonit eurot, millest toetus on 10,7 miljonit eurot ja omaosalus ligikaudu 8,3 miljonit eurot. Valla omaosalus kõige kokkulepitu jaoks on suurenenud üle kolme korra.
Samas ei olnud ühinemislepingus plaanitud teede ja tänavate investeeringuid, mis on hädavajalikud. Parandamata auk tees on nagu auk hambas – viivitamisega läheb selle parandamine aina kallimaks. Teehoiukava järgi on nelja aasta investeeringute vajadus teedesse ca 1,1 miljonit eurot.
Maksimaalne toetusrahade ärakasutamine
Oleme maksimaalselt taotlenud toetusrahasid ning eelistatud on investeeringud, kus piltlikult üks euro toob juurde teise euro või enamgi. See on eriti oluline olukorras, kus omavalitsuse investeerimisvõimekus on väga madal. Ühinenud omavalitsuste kahe viimase Euroopa Liidu toetusperioodi (2007. aastast tänaseni) projektide maht on olnud arvestatav – kogusummas 42 miljonit, millest toetusena oleme saanud 32,4 miljonit eurot.
Sellest on ühinenud Põltsamaa vald tänaseks ellu viinud või algatanud 43 projekti, mille maksumus on kokku 17,3 miljonit eurot. Euroopa Liidu toetusi oleme saanud 10,9 miljonit eurot.
Tänavavalgustusprojektide raames uuendatakse vallas umbes 1300 valgustit, mis tagab elektrikulude kokkuhoiu aastas ligi 70 000 eurot ning moodustab 10 aasta peale juba arvestatavama summa. Jalgteid oleme rajanud üle 10 km, mis tagab hea ja turvalise ühenduse keskusega ning loob võimalused tervisespordiks ja liikumiseks. Sõiduteedest oleme renoveerinud Põltsamaa Suure silla, Tallinna maantee, Lossi tänava, Välja tänava, mis on olulised transiit- ja ettevõtlusteed.
Ühisvee- ja kanalisatsioonisüsteeme oleme uuendanud Võisiku, Kalana, Väike-Kamari külades ning jätkuprojekt on algamas Põltsamaa linnas. Antud investeeringud on olnud ühed mahukamad läbi aegade, kuid on vajalikud, et tagada nõuetele vastav joogivesi ja keskkonnanõuete täitmine.
Tervisekeskuse rajamisega koondasime erinevad tervishoiuteenused ning parandasime arstide töötingimusi. See loob eeldused teenuste pakkumiseks piirkonnas koos töökohtade säilimise jalisandumisega.
Hooldekodu rajamine lahendab ära Lustivere hooldekodu nõuetele mittevastavuse mure, aitab säilitada töökohad ja hooldekodu kohtade arvu, mis arvestades elanikkonna vananemist on samuti vajalik. Valla enda hooldekodu võimaldab ilmselt vähendada ka valla eelarvest toetustele kuluvat summat.
Veelauakeskus aitab elavdada külastuskeskkonda ja ettevõtlust ning luua töökohti. Iga külastaja on väärtus meie teenindusettevõtetele. Lisaks mitmekesistab see meie enda inimeste vaba aja veetmise võimalusi ja liikumisharrastusi.
Kõik need saavad teoks tänu projektitoetustele. Lisaks nii mõnegi projekti omaosaluse katab kas osaliselt või täismahus ära seda ellu viiv asutus nt SA Põltsamaa Tervis võetavate laenude abil, kus laenumaksed tulevad tagasi nii tervisekeskuse kui hooldekodu hilisemalt haldamiselt ja vallale lisanduv koormus on vähene või nt hooldekodu puhul puudub üldse.
Lisaks elluviidavatele projektidele oleme suutnud leida investeeringuvahendeid valla eelarvest. Remonditud on teid, uuendatud ja rajatud on mänguväljakuid, s.h Põltsamaa linna rajatud skate-park ja välikorvpalliväljak, uuendatud staadioni ja Lustivere mini-arena kunstmurukatted, renoveeritud Lille tn koolihoone, Pisisaare lasteaia ruumid, iga-aastaselt etapiti ka lasteaedade Mari ja Tõruke ruumid jpm.
Et Euroopa Liidu toetuste periood on läbi saamas, siis on väga oluline võtta sellest veel maksimumi.Üksnes omavahenditest investeeringute tegemine ei ole meile täna kahjuks jõukohane. Toetust saame taotleda vaid neile tegevustele, mida riik ja EL toetavad. Selleks, et saada toetusrahasid, on vajalik tagada omaosalus ning teha selle nimel jällegi valikuid.
Kuhu siis ikkagi jääb lasteaed?
Lasteaia renoveerimise jaoks on meil täna olemas 363 000-eurone toetus. Tööde maksumuseks kujunes hankel ca 3,2 miljonit eurot, mis teeb toetuse osaks vaid 11%. Kuna vana renoveerimine maksab sama palju kui uue ehitus ning arvestades vana hoone puhul lisatööde riske, siis on tehtud otsus uue lasteaia ehitamise kasuks.
Uuele hoonele aga toetusraha kasutada ei saa ja ei ole ka ühtegi projekti, mis toetaks uue lasteaia ehitamist. Seega tuleb lasteaed meil ehitada 100% oma eelarvest. Kui seda täna teha, siis jääb täitmata ühinemisleping ning jäävad ellu viimata enamik toetusega projekte ja kasutamata välisrahad, sest omaosaluseks meil siis lähema kolme aasta jooksul vahendeid ei jagu.
Seega – kas veidi kannatada ja püüda välisabi maksimaalselt ära kasutada või suunata kõik ühte objekti, mille järel ka hädavajalik teeremont jääb küsitavaks – need on meie tänased valikud.
Kui aga jätkata tänast suunda ning toetusrahasid maksimaalselt ära kasutada, siis suudame me eelarvestrateegia kohaselt uue lasteaia ehitada 2021/22. aastal. See on eesmärk, mis täna võetud.
Kokkuvõttes julgen loota, et tänastes oludes püüame teha parimat. Investeeringutele kaasata maksimaalselt välisabi, hoida teed, tänavad, haljasalad heas korras, elavdada elukeskkonda, säilitada ja aidata luua juurde töökohti ning seda kõike ikka mõeldes kõigile – noortele ja eakatele, ettevõtjatele ja külalistele
KRISTI KLAOS, Põltsamaa valla Põltsamaa valla arengu- ja planeerimisosakonna juhataja
