PÜG on aastaid pidanud oluliseks innovatsiooni ja seda eelkõige just tehnoloogia vallas. Lugedes Hariduse tehnoloogiakompassist (2019) virtuaalreaalsuse võimalustest – siiani oli tundunud see rohkem kõrgkoolide ja start-up i pärusmaana – hakkasin otsima võimalust virtuaalreaalsuse abil õppimiseks.
Septembris toimunud EXES-il see võimalus ootamatult tekkis: pakkusin meie kooli Futuclassile koostööpartneriks, nt prototüüpide testimist ja parendusettepanekuid ning õpetajatelt ja õpilastelt tagasisidet-mõtteid uute katsete sisuloomeks.
Reaalne koostöö algas, kui palusin nõu VR seadmete valiku osas – kasutamegi Oculus Quest seadmeid. Tegemist on virtuaalreaalsusprillidega, millel ei ole vaja arvuteid ning prillid ei ühendu juhtmetega lisaseadmete külge. Futuclass aitas meie seadmetele paigaldada kaheksa hariduslikku rakendust, sh füüsika, ajaloo, inimeseõpetuse, 3D-modelleerimise, kunsti jt õppeainetes õppimiseks.
Koostöö algas detsembri algul
Sisuline koostöö algas detsembri alguses – Futuclassi arendajad tutvustasid füüsika- ja keemiaõpetajale ning IT-juhile ning -spetsialistile esimese mooduli prototüüpi. Seega sai PÜGist esimene kool Eestis, kus õpilased õpivad virtuaalkeskkonnas ja õpetajad osalevad Futuclassi haridusliku mängu koosloomes – meie entusiastlikud valdkonnaõpetajad integreerivad õppetöösse uut digitaalset õppevara ja tagasisidestavad arendusmeeskonda jooksvalt, et teha muudatusi tootearenduses.
Pärast mõnenädalast kasutust otsustasime osta juurde veel neli komplekti ning õpetajad, sh füüsikõpetaja ja ka direktor, palusid seadmed jõuluvaheajaks koju võtta. Ikka sellepärast, et seadmetele paigaldatud haridusrakendustega paremini tutvuda ning neid uuel aastal juba õppetöös kasutada. Õpetajad, kes Oculus-prille korrakski katsetada said, olid valmis neid kohe tunnis kasutama.
30. jaanuaril sai meile teadaolevat PÜGist esimene kool riigis, kus õpilased õppisid tunnis virtuaalruumis – 9.a ja 9.b klassi elektromagnetismi-teemaline füüsikatund toimus VR-seadmetega ning õpilased panid vooluringi kokku virtuaalkeskkonnas. Osales 45 õpilast ja Jõgeva põhikooli füüsikaõpetaja.
Robootika huviringis tutvusid õpilased rakendusega VRrobot, kus saab konstrueerida ja programmeerida EV3 Mindstorm robotit virtuaalreaalsuses. Hiljem said õpilased programmis õpitud teadmisi rakendades panna kokku päris EV3 robotit.
Veebruaris valiti meie kool koos Futuclassi ja Tallinna Kuristiku gümnaasiumiga HITSA koosloomeprojekti, eesmärgiks arendada välja vähemalt 10 tunnikava keemia ja füüsika ainetundi, mida testivad meie õpilased. Hiljem on kõikidel koolidel võimalik neid tunnikavasid kasutada.
12. märtsil toimus 9. klassi keemia laboritund teemal „Happed ja lahused“ VR-seadmetega. Ja siis tuli koroona.
Aga meie tegemisi see ei takistanud. Aprillis toimus distantsõppe raames 9. klassi keemiatund VR-seadmete ja videosilla vahendusel, teemaks „Mool ja molaararvutused“.
Tegemist on esimese Futu-classi koosloome tunniga, mis toimus pandeemia tingimustes ehk täielikult üle võrgu. Uudne olukord tekitas mõnevõrra keerulise situatsiooni, sest seadmete tehniline ülesseadmine ning juhendaminegi pidi toimuma distantsilt. Muretsesime (arusaadavalt) seadmete hügieenilisuse ja logistika pärast, mis võisid tekkida VR-prille kooli ja õpilaste vahel liigutades. Eelnimetatud põhjustel oli esimene üle võrgu tund ainult kolme õpilasega. Kõik õnnestus!
Põltsamaa ühisgümnaasium kui Ettevõtlik Kool on võtnud eesmärgiks olla selles valdkonnas teerajaja ning teistelegi koolidele oma kogemusi jagada.
Tundides on kõik lihtsasti hoomatav
PÜGi keemiaõpetaja Hendrik Sikk sõnas, et virtuaalreaalsus on aidanud näha, et õpet saab teha ka muudmoodi kui klassikalisel viisil.
„Oleme harjunud ainult tahvli ja vihikuga, aga VR-iga töötamine on aidanud mul rohkem kastist välja mõelda. Koosloome projektis olen pidanud palju vaatama õppekavale otsa, leidma sealt neid kõige-kõige vajalikumaid punkte, mida viia VR-tundi sisse. Ootan huviga, kui saaksin tunde VR-is regulaarselt pidada. Virtuaalreaalsus on arendanud minu digipädevusi, sest olen pidanud õppima erinevaid keskkondi kasutama. Projektiga liitumine on arendanud ka minu julgust avaldada arvamust ning on näidanud, et minu arvamus loeb ja on oluline millegi loomisel,“ sõnas Sikk.
Õpilastele pakuvad Futuclassi VR-tunnid palju praktilisust, sest VR-tundides on kõik väga visuaalne ja lihtsasti hoomatav.
„Keemia võib olla just see aine, mis pärast kooli lõppu meelest läheb, sest keemia jääb paljudele väga abstraktseks. VR-tundides saame anda aga teooriale ka põneva praktika ning just see õpilastele meeldib. Olen näinud õpilasi, kes alguses häbenevad ja ei julge/taha võtta osa VR-tunnist, aga kui VR-prillid pähe paneb, siis näeb, et on põnev ja väljakutset pakkuv. Kindlasti on sellised tunnid head kriitilise mõtlemise arengule. Õpilased peavad väga hoolikalt mõtlema, kuidas, kus ja mida teha, et edasi saada. Plaanis on teha tubade lahendamine mitmekesisemaks, st et lahendada saab mitut moodi. Sellega saame läheneda õpilaste loogikale erinevalt ning teretulnud on ka uued lahenduskäigud,“ jagas Sikk muljeid.
TIIA MIKSON,
Põltsamaa ühisgümnaasiumi õppealajuhataja
