Eile avati pidulikult Põltsamaa Tervisekeskus, mis on küll juba mõnda aega töös olnud ja nii perearstid kui ka teised maja asukad hoonega kodunenud. Pidulikule avamisele oli saabunud Eesti sotsiaalminister Tanel Kiik, paljud endised ja praegused vallavanemad, volikogude esimehed, riigikogu liige Aivar Kokk. Õnnitlusi ja häid soove jagati tund aega järjest ja see tegi maja asukatel hinge soojaks. Ka kingitusi jagus ohtrasti.
Keskuse juhataja Merle Mölder sõnas, et juurde saadi uus maja, kuhu asusid tööle perearstid, füsioteraapia, koduõde ja labor. „Kuna perearstid vabastasid endised ruumid, saime remontida ära vana maja,” sõnas Mölder ja lisas, et sinna laienes eriarstiabi. „Kahju ainult, et selle meetmega ei osutunud rahastuse kõlbulikuks kiirabi, sest see on puhtalt omaosaluse ja Põltsamaa valla rahadega ehitatud ja loomulikult oleks võinud olla selle projekti juures omaosalus protsent väiksem. Ehitushinnad on kallinenud – alla miljoni saime eurotoetust ja 1,3 miljonit oli omaosalus.”
Töötingimused pakuvad rahulolu
Ehituskvaliteediga on maja asukad rahul ja koostöö Embach ehitusega on olnud Mölderi kinnitusel suurepärane. „Suuremaid apse pole välja tulnud. Ehitaja on ka veel objektil, sest teisele korrusele tuleb iseseisva õendusabi laienduses 15 kohta, mis tähendab endises tähenduses hooldusabi.
„Arsti juurde tulles on alati vaja kannatust,” palub Mölder Põltsamaa rahval mõistmist üles näidata. „Me võime ajad kirja panna, aga kui tuleb mõni erakorraline haige, siis arst ei saa teda ju välja visata. Eriti uue maja puhul on inimesed pisut segaduses. Vaadake rahulikult, kus ruumid asuvad, ärge tormake.”
Ka perearst Sirje Alusalu kinnitas, et uute töötingimustega ollakse rahul. „Kõik on uus ja värske ja puhas, ruume on rohkem,” sõnas perearst. „Enne jagasime protseduuri tuba teiste tohtritega, nüüd on igal ühel oma protseduuride tuba.”
Embachi juhatuse liige Andrus Salusaar sõnas, et see pole nende jaoks esimene terviskeskuse ehitus, sest esimene avati aastajagu päevi tagasi Põlvas. „Tegemist on küll täiesti tavapärase objektiga, aga kindlasti on sel oma iseloom ja eripära,” rääkis ehitaja ja netis, et tavalise büroo hoonega seda siiski võrrelda ei saa. Kuna arvestada tuleb paljude terviseasutusega kaasas käivate tingimustega, mis tõstavad ka ehitushinna kõrgemaks.
Riik kui paindlik partner
Minister Tanel Kiik ütles, et tervisekeskuste projekti puhul on tegemist suures osas juba varasemate valitsuste tööga, millega kindlasti kavatsetakse jätkata ja selles suunas ollakse jõudsalt edasi liikumas. „Tegemist ei ole kindlasti Potjomkini küladega,” kinnitas minister. „Eesmärk on teha selliseid keskusi üle 60. Lähiaastad näitavad, kas see võetud siht ka õnnestub. Püüame olla kaasamõtlevad ja paindlikud partnerid omavalitsustele ja tervisesektorile, kes on neid eestvedanud,” rääkis Kiik.
Minister leidis, et koostöö erinevate sektorite vahel ilmselgelt hoogustub ja paljuski juba seetõttu, et ühiskond tervikuna vananeb ja teenuste koondamine on mõistlik suund tagamaks kvaliteetne töökeskkond ja tagada kiire ning mugav teenus. „Keskused võetakse kohalike elanikkonna poolt hästi vastu, sest tegemist kaasaegse ja professionaalse teenusega. Samuti kogemuste vahetus, mis kindlasti soodustab tugeva meeskonnatunde teket.”
Jõgevamaal peatudes arutati ministriga meie maakonnakeskuses tervishoiuteemat, samuti sotsiaalvaldkonnas toimuvat, kuhu ministri arvates tuleb olulisel määral ka valdade eelarvetest panustada.
„Vajadus on suur ja ajas pidevalt kasvav,” tõdes minister Kiik.
INDREK SARAPUU
