Põltsamaast on räägitud kui veini, juustu, sildade ja rooside linnast. Kuid praeguseks ei ole sellest neljast märksõnast suurt midagi alles jäänud. Paljud suured unistused on jäänud teoks tegemata.
Enam kui viisteist aastat tagasi kavandas Piimaühistu E-Piim Põltsamaale juusturestorani rajamist. Anti teada, et E-Piim investeerib klaasist juustutootmisse 130 miljonit krooni, kust saab jälgida kogu juustutootmise protsessi ja tehase restoranis samal ajal juusturoogasid maitsta. Tollase E-Piima finantsdirektori Taavi Aasa sõnul seati eesmärgiks näidata juustutootmist huvilistele läbi klaasi, mis avab ühtlasi täiesti uue turundusviisi Eesti toiduainetetööstuses.
Juustutootmise jälgimise võimalust läbi klaasseina aga pole ja juusturestorani samuti mitte. Nüüd kavandatakse aga Paidesse E-Piima poolt võimsa juustutööstuse rajamist, mille valmimise järel Põltsamaal juustutootmine lõpetatakse.
Lossihoovis vaikseks jäänud
Kunagi 1990. aastatel toimusid Põltsamaal uhked ja rahvarohked veinipäevad, mille kesksed sündmused said teoks Põltsamaa lossihoovis, mis oli siis rahvast sedavõrd tulvil, et seal sai piltlikult öeldes liikuda külg ees küünarnukiga teed tehes. Veinipäevadel osalesid ka motomehed, kes Põltsamaa kesklinnas pilkupüüdvaid trikke tegid ja keda oli vaatamas suur rahvahulk.
Mitte vähem kuulsad ja rahvarohked polnud Põltsamaa lossihoovis toimunud klassikalise muusika kontserdid, mida käisid teiste seas vaatamas ministrid, Riigikogu liikmed, riigiametite juhid ja paljud tuntud avaliku elu tegelased. Lossihoov oli pilgeni rahvast täis, lavast kaugemad kontserdikuulajad istusid lossihoovi teises otsas muuseumi ukse all. Nüüd on nii kunagistest kuulsatest veinipäevadest kui ka klassikalise muusika kontsertidest alles vaid ilus mälestus. Praegune suvine Põltsamaa lossipäev on taandunud kohaliku tähtsusega sündmuseks, kus nii mõnelgi korral lossihoov inimestest suhteliselt hõredaks on jäänud.
Umbes viieteistkümne aasta tagusest ajast meenub kavatsus Põltsamaale jaapani aed rajada. Poolteist kümnendit tagasi, 19. novembril 2004. aastal kirjutas Vooremaa sellest, et jaapani aed oli plaanis rajada Kördi-Ööbiku parki, kus olid olemas selleks vajalikud eeldused ‒ voolav vesi, sobiv kõrghaljastus, avatus õhtupäikesele jne. Eskiisprojektki oli valmis tehtud ja jaapani aia rajamine tollases Põltsamaa linna arengukavas ära märgitud. Paraku jäi see rajamata.
Hulk aastaid tagasi kavandati Põltsamaa Majandusühistu poolt uue Konsumi kaupluse ehitamist, kus kauplusehoone sisse oleks jäänud praegune Lemmiklilleäri hoone. Kavandatava kaupluse eskiislahendust oli võimalus internetis vaadata. Kahjuks jäi see kauplusehoone ehitamata.
Juba palju aastaid on Põltsamaal kasutuseta seisnud kinohoone, mitte kunagi oma eesmärki täitnud turuhoone, samuti nõukogude aegne varumiskontori hoone. Nüüd vähemalt on lootus, et turuhoone asemele kerkib Grossi toidukauplus.
Vaidlused kooli ümber
Tõsiseks teemaks kujunes Põltsamaal 5‒6 aastat tagasi gümnaasiumi saatus, kus arutleti selle üle, kas Põltsamaa Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa võiks riigile üle anda. Põltsamaa linnavolikogu otsustas kooli gümnaasiumi teemal peetavad läbirääkimised riigiga lõpetada. Ka ühisgümnaasiumi ja tollase Põltsamaa Ametikooli ühendamise otsus linnavolikogule ei meeldinud. Vastuseisu koolide ühendamisele põhjendati sellega, et toonane Haridus- ja Teadusministeerium nõudis gümnaasiumiosa üleviimist Põltsamaa linnast Väike-Kamarisse, kus paiknesid ametikooli hooned. Põltsamaa Ametikoolis õppis sellel ajal ca 300 noort. Vastasseisu tõttu jäi ka see idee realiseerumata. Väike-Kamarisse jäid selle tulemusena endise ametikooli hoonete näol lagunevad tondilossid, kuhu oleks investeeritud veel mitu miljonit eurot.
Seoses EV 100 juubeliga osales Põltsamaa linn arhitektuuriprogrammis „Hea avalik ruum”, mille raames teoks saanud arhitektuurivõistlusel pälvis esikoha võistlustöö „Roosilinn.“ Võidutöö autoritele anti preemiad üle Põltsamaa linna 90. juubelipeol 2016. aasta suvel Roosisaarel. Kuid konkursi võidutöö on ellu viimata.
Natuke üle kolme aasta tagasi, 2016. aasta alguses ilmus Põltsamaale seltskond inimesi, keda seostatakse Uue-Põltsamaa mõisaga. Nende eestvedamisel on lubatud renoveerida Uue-Põltsamaa mõis, käivitada kunstmuru ümber töötlemise tehas, juba aprillikuus peaks algama Põltsamaale kavandatava Kosmopargi ehitus ning plaanitakse ka ujula rajamist. Kas Kosmopargi rajamine aprillikuus algab, ei oska arvata. Kunstmuru ümbertöötlemise tehases, mis ammu käivituma pidi, ei ole tänaseni midagi paigast liikunud.
