Põltsamaa linnavolikogu liikmed olid üksmeelel, et Põltsamaa linna jaoks oluliste ajalooliste isikute mälestus väärib jäädvustamist ning kusagilt tuleb sellega alustada. Põhimõtteliselt toetati mõtet, et esimeseks isikuks võiks olla just kunagine linnapea Georg Kold.
Nimelt oli Põltsamaa Muuseumi varahoidja Vilja Roots saatnud volikogule kirja, kus ta tegi ettepaneku Georg Koldi auks mälestusmärk püstitada.
Georg Kold sattus linnapea ametisse majanduskriisi tingimustes. Ta hakkas organiseerima hädaabitöid, samuti hakati tema eestvedamisel rajama uusi tänavaid ning asfalteerima olemasolevaid ning paigaldama tänavate äärde elektrivalgustust. Kold lasi õpilaste abiga rajada puukooli, et seal kasvatatud istikutega linna kaunimaks muuta. Tema eestvedamisel rajati 1932. aastal Põltsamaale Kuperjanovi tänavale lasteaed ning majandusraskustes lastele toitlustuspunkt. Veel rajati Lille tänavale algkoolihoone, juurdeehitise sai tuletõrjemaja, Lossi tänavale ehitati tapamaja, Kuuse tänava äärde staadion. Samuti valmis Koldi eestvõttel 1938. aastal Põltsamaal rannahoone ja esinduslik supelrand. Koldi eesmärk oli kujundada Põltsamaa kauniks suvituslinnaks.
Erinevad võimalused
Põltsamaa linnavolikogu esimehe Margi Eini sõnul on Põltsamaal tegutseva Ajakirjanduse Uurimise ja Koolituse Keskuse juht Raivo Suni välja öelnud mõtte, et linnas on läbi pika ajaloo tegutsenud mitmeid väga väärikaid inimesi, kelle mälestus tõsisemat jäädvustamist vääriks, mistõttu võiks mõelda ka sellele, et ka teised Põltsamaa jaoks olulised isikud saaksid ära märgitud.
Põltsamaa linnavolikogu arengu- ja ettevõtluskomisjoni aseesimees Toivo Kroon lausus, et nende komisjon toetas Georg Koldi auks mälestusmärgi rajamist. Ent samas on arengu- ja ettevõtluskomisjon valmis diskussiooniks, kaalumaks ka teisi võimalusi. Sama komisjoni liige Terje Trei tegi ettepaneku mõnele Põltsamaa linna tänavale Georg Koldi nimi anda.
Alustada võiks mälestussambast
Põltsamaa linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni aseesimees Markus Haamer toetas Georg Koldile mälestusmärgi rajamist ja ütles, et selle võiks püstitada omaaegse linnavalitsuse hoone asukohale.
Finantskomisjoni aseesimehe Helje Tamme nägemus on, et tulevased monumendid või mälestusmärgid peaksid paiknema linna erinevais paigus. Kindlasti tuleks finantskomisjoni aseesimehe sõnul vähemalt üks osa Georg Koldi mälestusmärgi rajamisega kaasnevatest kuludest katta annetuste toel.
Teistest enam pakuti Kesk tänava ümber nimetamist Georg Koldi tänavaks. Helje Tamme sõnul võiks siiski alustada Georg Koldi mälestuse jäädvustamisest ja seejärel mõelda teiste Põltsamaa jaoks oluliste ajalooliste isikute mälestuse jäädvustamisele.
Georg Kold
*Elas aastatel 1884-1948
*Põltsamaa linnapea oli 1930-1940 ja 1941-1942
*Sattus Pärnusse talurahvaasjade komissari kirjatoimetajaks, kes oli kuulsa helilooja Rimski-Korsakovi vennapoeg
*Tänu komissarile sattus Georg Kold Venemaale, Siberi linna Kirenskisse
*Pärast mitmetes ametites töötamist sai Koldist Kirenski linnapea
*Koldi vaated kommunistidega kokku ei sobinud
*Ta arreteeriti ja mõisteti surma, kuid põgenes
*Võimud said ta kätte
*1923. aastal vahetati ta kommunist Jurkovski vastu välja
*Eestisse tagasi jõudis Georg Kold 1926. aastal.
*Sakslased mõistsid ta 1942 aastal surma ja seegi kord õnnestus tal pääseda
*Georg Kold varjas end Vändra ja Tori valla piiril metsa ehitatud punkris
*Ta suri oma ehitatud punkri ees ja maeti lähedale kaevatud hauda
iii
TOOMAS REINPÕLD
