Põltsamaa piirkond saab muretult prügi toota

Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi jagas kokkutulnutega oma rõõmu, et Põltsamaal nii ilus jäätmejaam valmis on saanud. “Võib-olla me alguses selliste objektide tõelist tähtsust veel ei taju, aga mida jõukamaks inimesed saavad, seda rohkem nad mõistavad, et kahjuks tuleb kõik head asjad kord ära visata,? rääkis Tamkivi. Ministri kinnitusel on iga asja üle võimalus rõõmu tunda kaks korda: siis, kui see õnnestub soetada ja siis, kui temast lõpuks lahti saadakse. Tamkivi avaldas lootust, et suudaksime seda viimast teha arukalt ja loodust reostamata.

Päevapoliitika-ülesed asjad

“Keskkonnaasjad on alati olnud päevapoliitika-ülesed. Olenemata sellest, milline on meie arusaam maailma asjadest, teeme me kõik ikka prügi,? ütles jäätmejaama avamisel Riigikogu liige Villu Reiljan.

Endine keskkonnaminister, kelle ajal Pauastvere jäätmejaama ehitusega alustati, tunnistas, et antud projekti tugevus on eelkõige see, et ta on piirkondlik. Reiljan, meenutas Umbusi prügila sulgemist aastal 2001 ja kinnitas, et tänapäeval on tõsiselt põhjust õnne soovida kõigile neile, kes oma kunagi ette võetud ülesannete ja töödega nüüd ka edukalt hakkama on saanud.

?Euroopa Liitu astumisega ja ühinemislepinguga oleme endale võtnud palju kohustusi, muuhulgas reovee puhastamise ja puhta vee tagamise. Liitumisjärgselt on aga kõik hinnad märgatavalt kallinenud,? ütles Reiljan. Endise ministri sõnul õnnestus antud projektile Keskkonna Investeerimise keskusest palju raha saada eelkõige seetõttu, et seda tegid neli omavalitsust üheskoos.

Põltsamaa vald tänas partnereid

Et jäätmejaam asub Põltsamaa valla maadel, oli vallavanem Toivo Tõnson avamisel võõrustaja rollis. Lühiülevaate andmiseks Põltsamaa piirkonna jäätmemajanduse ajaloo ja tänapäeva kohta andis Tõnson sõna  Põltsamaa abilinnapeale Tiit Kulule.

“Põltsamaa piirkond moodustab Jõgeva maakonnast kolmandiku ja kindlasti võib seda piirkonda nüüd, pärast uue jäätmejaama valmimist pidada üheks Eesti puhtamaks,” ütles Kulu.

Toivo Tõnson tänas ehitajaid firmast AS KPK Teedeehitus. “Mitte iga kord ei saa koostööd ehitajaga nimetada heaks. Seekord me seda saame, sest olles alguses sondeerinud vastaspoolte nõrku külgi, osutus AS KPK Teedeehituse juhataja Hillar Ruusi asjassesuhtumine igati tõsiseltvõetavaks,? kinnitas Tõnson.

Põltsamaa vald tänab ka ehitustööde järelevalvajat Felix Tambergi, KIK-i esindajat Enn Selgist, partnereid Pajusi valda ja Põltsamaa linna ning oma valla mehi Raivo Lehistet ja keskkonnanõunik Ain Valu.

Algselt neljanda partnerina jäätmejaama projektis osalenud Puurmani valla esindajaid ei olnud kohal ja kuuldavasti ei tea Puurmani vald praegu, kas jäätmevedu nende vallast Pauastverre on ikka otstarbekas.

Esimene koorem

Pajusi vallavanem Reet Alev andis jäätmejaama haldajale, AS Epler & Lorenz juhatajale Janis Lorenzile üle esimese piduliku koorma. 

Pajusi vald, Põltsamaa linn ja Põltsamaa vald sõlmisid Lorenziga kõigi kohalolnute silme all ka töölepingu aastateks 2007-2012.

Janis Lorentzi sõnul on jäätmehoidla eesmärk teenindada nimetatud omavalitsuste inimesi, kuid et jäätmete vastuvõtu hinnakiri on olemas, ei saadeta mitte kedagi Pauastverest jäätmekoormaga tagasi.

Pauastveres hakkab toimuma ka erinevate jäätmeliikide sorteerimine. Jäätmejaama  eesmärk on erinevad jäätmeliigid sorteerida ja suunata seejärel taaskasutusse. Jäätmejaam soovib muu hulgas propageerida mõtteviisi, et tavatarbija hakkaks edaspidi ka ise üha rohkem jäätmeid sorteerima.

Biolagunev kompost

Põltsamaa jäätmejaam valmis Põltsamaa, Pajusi ja Puurmanni valla ning Põltsamaa linna koostöös, jaama ehitamise aluseks on nii riiklik kui ka kohalike omavalitsuste jäätmekava.

Põltsamaa jaama ehitus algas 2004. aastal sobiva asukoha valikuga ja selle teostatavusuuringuga. 2005. aastal koostas Inseneribüroo Urmas Nugin detailplaneeringu ning ehitusprojekti, aastatel 2006-2007 toimus jäätmejaama ehitus. Peatöövõtja oli AS KPK Teedeehitus ning omanikujärelevalvet teostas OÜ IBG Ehitus.

Jaama kogumaksumuseks kujunes ligi 7,4 miljonit krooni, sellest 6,6 miljoniga toetas ehitust SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), ülejäänud raha tuli kohalikelt omavalitsustelt.

Jäätmejaamade põhiliseks ülesandeks on selliste jäätmeliikide kogumine, mida majapidamistes ja väikeettevõtluses ei teki pidevalt, kuid mida saab taaskasutada või mis vajavad eraldi käitlemist.

Põltsamaa jaam võtab vastu vanapaberit ja pappi, metalli-, pakendi-, elektri- ja elektroonikaseadmete, ehitus-, tekstiili- ja biolagunevaid jäätmeid.

Samuti saab sinna ära anda kodumajapidamistest pärinevaid ohtlikke jäätmeid, taaskasutatavaid plastjäätmeid, autorehve, klaasi ja suuremõõtmelisi jäätmeid.

Põltsamaa jäätmejaama territoorium on veidi üle ühe hektari ja seal on kavas arendada ka biolagunevate jäätmete kompostimist.

Riigikogus 2002. aastal kinnitatud üleriigilise jäätmekava kohaselt tuleb Eestis luua ligi 100 jäätmejaamast koosnev võrgustik, praeguseks on selliseid jaamu 30.

JAANIKA KRESSA

blog comments powered by Disqus