Põltsamaa vallavolikogu otsustas lõpetada SA Põltsamaa Lossi ja Parkide Arendus tegevuse. Sihtasutuse töölepingud ja varad lähevad üle Põltsamaa Vallavara OÜle, mis peab nüüd edaspidi lossikompleksi puudutavate küsimustega tegelema. Nende esmaseks ülesandeks saab aga lagunevate lossimüüride murettekitava olukorra lahendamine.
Lossi müüridest alla pudenevad kivid on teinud kodanikud murelikuks. Seepärast tellis vallavalitsus uuringu, mis aitaks olukorras objektiivset ülevaadet saada.
Jüri Noška firmast Nordpartner Grupp tutvustas neljapäeval toimunud vallavolikogu istungil oma analüüsi, millest selgus, et lossimüürid on tõesti halvas, et mitte öelda kriitilises seisus. Eriti kiiret sekkumist vajab müüritis neljas punktis. Kahjuks on kaks neist lossikompleksi külastavate inimeste käiguteede lähistel ja võivad ühel hetkel tõeliseks ohuks saada.
„Alt müüre vaadeldes ei saa olukorra tõsidusest tegelikult aru, kuid droonipiltidelt on näha, et müüridel on lahtised suured kivid, mis sealt kohe alla pudenema võivad hakata,“ selgitas Jüri Noška.
Üks ohtlik müüriosa asub torni kõrval otse kunstikooli sissepääsu kõrval.
„Seal on küll pandud ohupiire, kuid suuremad kivid võivad siiski kukkudes põrkuda ja siis pole piirdest ka kasu,“ rääkis Noška.
Teine kiirelt sekkumist vajav koht on väravahoone hoovipoolne külg. „Väravahoones on püütud küll mingil ajal seinu prussidega toestada, aga prussid on tänaseks pehkinud ja enam oma funktsiooni eriti ei täida. Kui isegi muud tööd tuleks rahalistel põhjustel edasi lükata, siis see osa tuleb kohe kevadel ette võtta,“ oli spetsialist kindel.
Ta tõi ära veel kaks kohta – üks on muuseumihoone otsas asuva värava lähistel ja teine jõepoolsel müüriosal, kust kivide kukkumine uuringu tellimise ajendiks saigi.
„Eilsel istungil oli Jüri Noškal ette valmistatud põhjalik ülevaade, kus olid ära toodud ka rahalised kalkulatsioonid ja ettepanekud, kuidas lossikompleksiga edasi minna,“ sõnas arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Kristi Klaos.
„Kahjuks ei saanud ta piiratud aja tõttu kõike seda tutvustada. Plaanime sellel teemal teha suurema avaliku arutelu, et saaks uuringut põhjalikumalt tutvustada ja ka kuulda asjatundjate ettepanekuid, kuidas edasi minna,“ rääkis Klaos.
Vallavara võtab asjad üle
Edaspidi vastutab siis lossiga ja lossis toimuva üle Põltsamaa Vallavara OÜ, mille juhatuse liikmetel lasub ka vastus oma ettevõtmiste eest. Põltsamaa Vallavara OÜ juhatuse liikmeks on hiljuti saanud ka Lembit Paal, kes Pajusi mõisasüdames vanade hoonete renoveerimisel saanud põhjalikud kogemused. Talle saab toeks olema Toivo Tõnson, kellega koos püütakse siis sammhaaval olukorrale leevendust leida.
„Meil on hea meel, et Lembit juhatusse tulekuks meile nõusoleku andis. Lossil on vaja Lembitut, mitte vastupidi ning see oli tema kõigi tegemiste juures meile suur vastutulek,“ oli Klaos rahul. „Ta on missioonitundega mees ja kui ta juba oli nõus oma aega ning teadmisi panustama, küllap siis hakkavad asjad ka õiges suunas liikuma.“
„Nagu ütles ka Jüri Noška, on meie lossihoov olnud siiani kahjuks külastajatele vähe atraktiivne,“ sõnas Klaos. „Seda olukorda saab kindlasti muuta ja alustada otsast ehk etappide kaupa. Aastaid on oodatud lossi jaoks miljoneid ja nii pole seal ka miljonite ootuses suurt midagi ette võetud. Jüri on aga olnud aldis kaasa mõtlema ja ta on spetsialistina välja töötanud plaani, kuidas samm sammult ja mitte väga suurte summadega saab midagi tegema hakata ja ära tehtud.“
Spetsialisti sõnul saabus äsja hea uudis, et lossihoovil asuva muuseumihoone renoveerimiseks saadi 105 tuhat eurot toetust ning 18. oktoobriks laekusid ka hanke pakkumused. Sellest summast jääb veidi vahendeid ka lisatöödeks. Nüüd tuleb otsustada, kas sellega tehakse töid seni muuseumi poolt seni kasutuseta teisel korrusel või hoopis lossihoovil.
Ka lossi juures muutuste tegemiseks ei olevat vaja suurt rahalaeva oodata. Jutt käib esmalt lossi tornist, kus siis Jüri Noška hinnangul saaks juba lähiajal etappide kaupa vahelagesid ja treppe ehitama hakata.
„Müürid vajavad loomulikult kindlustamist, kuid pole nii hullus seisus kui ma algselt arvasin. Ka olen mõne inimesega rääkinud ja tundus, et ka toetajate leidmine võib õnnestuda. Ei ole vaja kohe miljonit küsida, ka mõni tuhat või kümmegi aitab edasi. Kui teha korruste kaupa, oleme peagi tipus väljas ja külastajatel on Põltsamaa lossihoovile palju põnevam tulla,“ on Jüri Noška optimistlik.
MERIKE KASK
