Põltsamaa lossi korrastamiseks annab piirkonna konkurentsivõime tugevdamise programm (PKT) 2,5 miljonit eurot, Põltsamaa vald lisab sellele 440 000.
Selle raha eest on kavas rekonstrueerida väravahoone ja konvendihoone torn ning avada need külastajatele.
Lossikompleksi, mille omanik oli Põltsamaa linnavalitsus, arendusprojekti koostas ja esitas PKT toetusmeetmesse 2017. aastal Põltsamaa lossi ja parkide arenduse sihtasutus. Projekt jäi tookord reservprojektide nimekirja. Tänaseks on riigi tugiteenuste keskus leidnud rahalisi lisavahendeid.
Põltsamaa lossi hakkab korrastama osaühing Põltsamaa vallavara koos vallavalitsusega. Kõige olulisem on Põltsamaa vallavalitsuse arendus- ja planeerimisosakonna juhataja Kristi Klaose sõnul taastada lossitorn ja konserveerida lossimüürid, et tagada seal liikumine.
Rahaeraldus vanade plaanide järgi
„2017. aasta kavas oli remontida väravahoone ja teha sellest külastuskeskus. Ühel pool külastuskeskuse turismiinfopunkt ja seminariruum, teisel pool läbi kahe korruse ekspositsiooniala ja värava kohal galerii.
Selle kompleksi kõige tähtsam objekt on lossitorn. Et inimesed pääseksid sinna ülalt Põltsamaa linna vaatama ja tornile saaks kupli peale. Kavas on taastada lossimüürid, et need edasi ei laguneks ja oleksid ohutud. Tahame avada pääsu müüride vahele, vaated on seal väga võimsad,“ rääkis valla arendusjuht.
2017. aasta taotluses ei olnud kavandatud töid lossikompleksi õueala uuendamiseks. „Oleme mõelnud, et ka lossiõues tuleks midagi teha. Sobivamad lavad, valgustus, teede ja platside osa, istumisala ja lastele mänguala. Ka kohalikele peaks see olema mõnus paik, kus käia ja olla. Meie rentnikud seal on ju väga tugevad loomeettevõtted, siis võiks see ka neid toetada,“ ütles Klaos.
Kompleksi renoveerimise plaane on peetud kaua, juba kaheksakümnendatel, kui lossihoovis oli näha isegi Poola ehitajaid, kes mujalgi Eestis restaureerimistöid tegid. „Taotlusi on tehtud enne seda mitu, seni õnne ei olnud, nüüd saime rahastuse. Ka võib-olla sellepärast, et pole olnud sellist sisu, mis rahastajat veenaks. Eks me praegu oleme samamoodi küsimuse ees, mis see on, mis toob sinna kaugemalt külastaja ja korduvkülastaja. Aga on häid eeskujusid, näiteks Vastseliina – valla omandis toimiv kompleks – mitmefunktsiooniline ja ajab tugevalt oma asja,“ arvas Klaos.
Kas sellest rahast jätkub kõigeks?
„See kolm miljonit kaob lossimüüridesse kiiresti ära. Eile oli Põltsamaal muinsuskaitseameti suur esindus kohal, nemad andsid nõu tegeleda kõige kriitilisemate kohtadega, kus ilmastik müüriosa kõige rohkem ohustab. Aga see raha ei ole selleks mõeldud. Loomulikult peame ohutuse tagama aga peamine on asjale sisu luua,“ selgitas Klaos.
Mullu võitis Põltsamaa valla kaasava eelarve konkursil rahastuse Põltsamaa lossitorni vaateplatvormi ehitamise idee.
„Selle puhul oleks tegemist olnud ikkagi säästuprojektiga. Ehitis oleks ohutuks muudetud ja vaateplatvorm loodud kõige odavamate võimalike vahenditega. Mitte et roheline võrk peale, vaid ikka ehitustehniliste meetoditega. Aga väljanägemine ei oleks kindlasti olnud selline, nagu enne hävingut.
PKT mõttes on need erinevad meetodid, aga asju ikka annab liita. See 50 000 eurot kulub sellele lossile, mis on olnud aastakümneid alarahastatud, väga ära. Arvutasime, et keskmiselt on loss saanud aastas 18 tuhat eurot, mõnel aastal üldsegi mitte ja selle eest ei oleks saanud niikuinii palju teha.
Praegu tahaksime torni taastada möödunud sajandi alguse väljanägemisega, kuigi 2017. aasta kava nägi ette klaasist püramiidi torni tippu. Torni aknaavadele tahaksime saada aknad ette, mitte sooja pärast, aga et vähemalt vihm sisse ei sajaks.
Ka konvendihoone jõepoolne väljapääs tahaks katust, enne kui küljest ära kukub,“ ütles ta.
Mida teha, saab selgub aasta pärast
Osaühigu Põltsamaa Vallavara juhatuse liikmed on praegu vägagi lootusrikkad. „Kaasava eelarve häälte suur arv näitab, et see teema kõnetab valla rahvast. Aga me saame nüüd palju parema ja ilusama asja tehtud, ja mitte ainult torni – konvendihoone müüride kindlustamine on ka kavas. Ohutusaed kirjaga „eluohtlik“ on konvendihoone ümbert kolme aasta pärast kadunud. See on võib-olla kõige suurem asi, mis Põltsamaal pärast sõda on juhtunud,“ ütles Lembit Paal, kes ka juhatusse kuulub. „Peale kiriku ülesehitamist,“ täpsustas tema kolleeg Toivo Tõnson.
Klaose sõnul loodetakse hangete väljakuulutamiseni jõuda 2021. aasta jaanuaris ja sügisel juba ehitama hakata, seni käib projekteerimine.
„Mida me täpselt selle raha eest saame, selgub ikkagi siis, kui ehitajad on oma pakkumised teinud,“ täpsustas Tõnson.
ANDRA KIRNA
