?Oh, internet on tänapäeval igasuguseid käsitööalaseid ideid nii täis, et ka kõige parema tahtmise juures ei jõua kõiki ära proovida!? ütleb Põltsamaa käsitööseltsi esinaine Anne Ütt. Käsitööseltsi eestvedamisel Põltsamaal jõulueelsed käsitöölaadad toimuvadki. Tänavune on juba kümnes.
?Laada korraldamist alustas üheksa aastat tagasi kultuurikeskus, järgmisel aastal võtsime meie asja üle,? meenutab Anne Ütt.
Aja jooksul on laat nii müüjate kui ka ostjate hulgas populaarsust kogunud. Müüjaid pakkus end tänavusele laadale umbes kaks korda rohkem kui kultuurikeskuse saal ja fuajee mahutas. Viimane pakkuja helistas laadapäeva eelõhtul kell pool kaksteist. Pärast mida Anne Ütt telefoni otsustavalt välja lülitas.
Kui muidu on onupojapoliitika taunitav, siis käsitöölaadal on kohaliku tootja eelistamine loomulik. Kaugematest tulijatest soositakse n-ö ustavaid koostööpartnereid (nagu näiteks kõigil laatadel käinud Järvamaa huviselts Põimik), aga ka neid, kellel midagi uut ja originaalset pakkuda.
Põltsamaa käsitööseltsi liikmete loomingu hulgas on praegu kõige kuumemaks ?hitiks? viltimistehnikas sallid, materjaliks villaloor ja meriinolõng. Nende tegemist on hiljuti lossihoovis avatud värkstoas õppimas käinud juba mitu gruppi Põltsamaa naisi. Põnevad on ka riidega kaetud ja üleheegeldatud pärlid, mille meisterdamise idee pärinebki internetist. Heegeldatud pärleid teeb Triin Kuus leti taga juurdegi, nii et uudishimulik võib aimu saada ka tööprotsessist.
Vallajuhi jänkudPõltsamaa käsitööseltsi üle-tee-naabri, Kiwwja lapiseltsi uudistoodanguks on armsate kassi- ja koerapiltidega padjakatted.
?Piltidega kangast hangime, nagu paljut muudki, ASist Eesti Tekstiil,? ütleb Kiwwja kaupa müüv Erika Nõgene. ?Paraku on see päris kallis, nii et odavad ei saa olla ka sellest valmistatud padjakatted.?
Uudsemast kaubast tõstab ta veel esile vahvaid kübarakujulisi nõelapatju ja lapitehnikas pildiraamatuid, mille võib kätte anda üsna väikestele titadele. Ning kui määrduvad, siis puhtaks pesta. Jõulupakki sobivad hästi ka pajalapid ja kohvikannusoojendajad, mida on pakkuda oi kui suures valikus.
Kui Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots teeb laadal koos abikaasa Heliga ostutuuri, siis naabervalla Pajusi vallavanema Reet Alevi leiame hoopis leti tagant armsaid kunstkarusnahast lambaid, riidest elevante ja varrastel kootud jänkusid müümast. Kõik mänguasjad on tema enda tehtud.
?No vallamajas teen ma ikka tõsisemat tööd, jänkusid koon kodus teleka ees,? ütleb Reet Alev. Kaup on igatahes kvaliteetne. Oleks juba lapselapsi, ostaks isegi mõne lelu.
Väga kvaliteetset kaupa ? vitspunutisi ? pakub ka eelpool nimetatud huviselts Põimik. Nende rikkaliku väljapaneku hulgast võib leida väikese võikarbiümbrise, aga võib leida ka suure kaanega tünni, mille sisse võib panna voodiriided, kootud riideesemed (sellisesse nõusse ei pidavat koi minema!) või musta pesu.
?Sellise asja punumiseks läheb nädal ära,? ütleb meister Heino Rannik. ?Aga materjali ettevalmistamise aega pole ma sinna sisse arvestanud.?
Et punumine ise võtab tööajast vaid kolmandiku, kaks kolmandikku kulub aga materjali kogumisele ja ettevalmistamisele, kinnitavad ka sama seltsi naisliikmed Selma Noodla ja Juta Tohvart.
?Kaheaastane pajuvõrse on juba vana,? ütleb Selma Noodla. ?Sellepärast peame otsima kraavikaldaid, kust eelmisel aastal võsa on niidetud. Materjali kogumiseks tuleb peaaegu terve maakond läbi sõita.?
?No mina tunnen end Põltsamaal väga koduselt,? ütleb Heino Rannik muiates. ?Ma olen siin linnas sündinud ja kasvanud.?
PiparkoogilõhnaneÜle kogu laada lehvib mõnus piparkoogihõng: nagu mullugi, küpsetavad Tõrukese lasteaia lapsed ja õpetajad siinsamas piparkooke ning pakuvad neid laadalistele. Mine tea, võib-olla aitab piparkoogilõhnast tekkiv jõulutunne teistel müüjatel oma kaupa paremini müüagi?
Veel kostab üle laada vali linnulaul. Seda tekitab pärnulane Kristo Kesküla, demonstreerides oma letil müügil olevaid linnuvilesid.
?Sellega saab järele teha ööbiku, musträsta, lõokese ja teiste lindude hääli,? ütleb pillimüüja. Peale linnuvilede on tal pakkuda bambusest plokkflööte, roopille, konnapille, väikesi trumme, parmupille ja kes teab mida veel.
?Parmupilli kasutatakse palju eesti rahvamuusikaski,? ütleb Kristo Kesküla. ?Kui noormees käis neiu akna taga parmupilli mängimas ning jättis pilli lahkudes akna alla kivile, siis tähendas see abieluettepanekut.?
Nii et koduse majapidamise ja jõuluvana kingikoti täiendamise kõrval saab Põltsamaa käsitöölaadal tarkustki juurde. Rõõmsast tujust rääkimata. Mõni ime siis, et möödunud laupäeva keskpäeval rahvas kultuurikeskusse hästi äragi mahtuda ei tahtnud.
RIINA MÄGI
