Omavalitsusjuhid kavatsevad teha koostööd ühiste projektide väljatöötamisel ja ellu rakendamisel majanduse, hariduse ja kultuuri valdkonnas.
Üheksakümnendate aastate algul sõlmis Põltsamaa sõpruse ja koostöölepingu Rootsi linna Solleftea ja Soome linna Kokemäkiga. 2005. aastal sai kolmandaks sõpruslinnaks Skrunda Lätist. Põltsamaa linnapeal Jaan Aiaotsal tekkis idee, et linna 80. aastapäeva pidustustel võiksid kõik neli linna alla kirjutada ühisele hea tahte ja sõpruse avaldusele.
Pärast Põltsamaa kultuurikeskuses toimunud mõttevahetust allkirjastasidki
selle eesti-, läti-, soome-, rootsi- ja ingliskeelse tekstiga väärika väljanägemisega dokumendi Solleftea linnapea Karin Norman, Kokemäki linnapea Matti Jalkanen, Skrunda linnapea Nellija Kleinberga ja Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots.
Omavalitsussuhte ajalukku jäävate sündmuste tunnistajaks olid ka Põltsamaa ekslinnapead Udo Vellend ja Margi Ein.
“Põltsamaa on avalikkuses tuntuks saanud nii kunagise Liivimaa Kuningriigi pealinnana kui ka veini-, juustu- ja roosipealinnana. Küllap sõpruslinnade ühine koostööavaldus aitab nende “pealinnade” staatust veelgi rohkem promoda nii Eestis kui ka naaberriikides,”arvas Margi Ein.
“Hea tahte ja sõpruse avalduse eesmärgiks on tugevdada usaldust ja lugupidamist linnade elanike vahel, valmistada ette koostööprojekte, jagada kogemusi, vahetada informatsiooni erinevates linnaelu puudutavates valdkondades,” ütles linnapea Jaan Aiaots.
“Tuleviku vaatevinklist on sellel dokumendil väga suur tähtsus, sest nii Eesti, Soome, Rootsi ja Läti on Euroopa Liidu riigid ja me saame taotleda Euroopa Liidust raha ühiste projektide jaoks. Hea tahte avaldus on väga hea algatus. Põltsamaa linnaga oleme juba tutvunud ja kui saame kutse, teeme rõõmuga visiidi ka Kokemäkisse ja Sollefteasse,” ütles Skrunda linnapea Nellija Kleinberga.
Kokemäki linnapea Martti Jalkanen ütles: “Põltsamaa ja Kokemäki sõlmisid sõprussuhted 1991. aastal. Nüüd, mil Põltsamaal on sõpruslinn ka Rootsis ja Lätis, avaneb võimalus teha koostööd, mis loob paremad tingimused Euroopa Liidu projektide rahastamiseks. Mida rohkem piirkondi koostööd teevad, seda laiaulatuslikumaid projekte saab ka ellu viia.”
Martti Jalkanen, kes on Kokemäki linnapea olnud 15 aastat, avaldas arvamust, et Põltsamaa on linn, kus ei jääda mitte käed laiali väljastpoolt abi ootama, vaid ennekõike püütakse midagi ise korda saata ja lahendusi leida.
“Loodetavasti saavad sõpruslinnad häid ideid ka üksteise sotsiaalhooldus- ja tervishoiusüsteemi tundma õppides,” ütles Põltsamaa linna aukodanik ettevõtja Endel Pajumägi, kes on sihtasutuse Põltsamaa Tervis nõukogu esimees.
Põltsamaa linna 80. aastapäeva aktusel esines põhjaliku ettekandega linna minevikust ja kaasajast linnapea Jaan Aiaots. Riigikogu liikmetest olid tervitussõnu ütlemas Mai Treial ja Margi Ein Eestimaa Rahvaliidu ja Marika Tuus Keskerakonna fraktsioonist.
Mai Treial kinkis Põltsamaa linnale Kanada kuuse. Tallinna linnast tõi tervitusi Põltsamaalt pealinna kõrgele ametipostile jõudnud abilinnapea Taavi Aas.
Marika Tuus oli aga enne juubeliaktusele saabumist Põltsamaa jões ujuma käinud. “Vesi oli soe ja ujumine igati mõnus. Päevitades jõudsin ka ajalehed läbi lugeda,” kiitis poliitik puhkamisvõimalusi Põltsamaal.
Välisriikide diplomaatidest olid põltsamaalasi õnnitlemas Ameerika Ühendriikide suursaatkonna asekonsul, Valgevene Vabariigi peakonsul Eestis Aleksander Ostrovski, keda saatis juubelipidustustel Põltsamaa Ettevõtjate Liidu president Andres Vään.
Reedesed Põltsamaa linna sünnipäevapidustused lõppesid ilutulestikuga, mille põhikomponendiks oli leekidest moodustatud tähe ja numbrikompositsioon Põltsamaa 80.
JAAN LUKAS
