Põltsamaa abilinnapea Tiit Kulu sõnul on hõljukniidukiga jõe puhastamiseks kõige mõistlikum aeg juuli lõpp ja august, mil rohu kasv kõige intensiivsem on. “Niiduk, mida haldab SA Vooremaa Järved, töötas Põltsamaal esmakordselt möödunud aastal, mil heina oli vees märksa rohkem kui tänavu. Veetaimed kasvasid nii tugevasti, et veepeeglit polnud õieti nähagi,” ütles ta.
Tiit Kulu lausus, et hõljukniiduki töö parandab oluliselt vee keskkonnaseisundit ja ühtlasi muudab jõe puhtamaks ka ujujate vaatevinklist. “Pealegi püüame tänavu niidukiga ka maksimaalselt randa pilliroost puhastada. Teadaolevalt niidab hõljukniiduk pooleteise meetri sügavuselt.”
Soome ja Rootsi spetsialistide andmetel on veekogu hõljukniidukiga tarvis niita kolmel korral ning pärast seda jääb järele vaid neljandik seal olevast taimmassist. Niitmistöödeks Põltsamaa jõel on kolmeks aastaks linnaeelarvest eraldatud 60 000 krooni.
“Niiduki kasutamine annab jõe puhastamisel teatud tulemuse, kuid minu arvates võiks Põltsamaa jõe põhja täielikult puhastada maaparandusmasinaga, mis on aga mõistagi kallis töö. Minu teada on seda tööd kunagi tehtud Põltsamaa EPT aegadel,” arutles Põltsamaa linnavolikogu liige Andres Vään.
Põltsamaa linnas puhastatakse niidukiga jõge arvatavasti kolmel päeval. Pärast seda hakkab hõljukniiduk tööle Põltsamaa vallas, kus sellega puhastatakse tiike Lustiveres ja Võisikul. “Oma kodukandi veekogude puhastamise vajalikkusest on sageli rääkinud ka külaelanikud. Näiteks Võisiku tiigi puhastamise algataski ennekõike Võisiku-Kundrussaare külaselts EWA,” rääkis Põltsamaa vallavolikogu esimees Liia Lust.
Hõljukniiduk muretseti Jõgevamaale 2005. aastal Jõgeva Maaparandusbüroo eestvedamisel ning tollase keskkonnaministri Villu Reiljani toetusel.
JAAN LUKAS