Põltsamaa Ettevõtjate Liidu liikmetel on kujunenud traditsiooniks käia välisvisiitidel endise Nõukogude Liidu liiduvabariikides või teistes sotsialismimaades “Sageli oleme külastanud riike, millega suhted ja koostöö Eestile parajasti eriti olulised on. Seetõttu otsustasime tänavu sõita Gruusiasse. Reisi korraldamisele aitasid tõsiselt kaasa Eesti Saatkond Gruusias ning Eesti ja Gruusia Sõprusühing. Saabusime Riiast lennukiga Tbilissi ja kell kolm öösel ootas meid lennujaamas renditud buss, mis terve nädala meie kasutada oli,” kõneles Põltsamaa Ettevõtjate Liidu president Andres Vään. Tema sõnul tundsid firmajuhid sügavamat huvi just Gruusia majanduselu vastu. “Üksikasjaliku ülevaate sellest valdkonnast saime vastuvõtul Gruusias asuvas Eesti saatkonnas, kohtusime ka asjur Harri Lahteinaga. “Majanduse arengu taseme kohta võib järeldusi teha ka selle järgi, kui palju vajalikust toodangust valmistatakse riigis ja kui palju tuleb importida välismaalt. Üheks arvestatavamaks majandusharuks on Gruusias veinitööstus ja me tutvusimegi veinitehasega, mis asub Kakheti maakonnas Telavi linnas. Käisime veinikeldrites, kus kõige vanemad veinid pärinevad aastatest 1814 ja 1841. Gruusia peab end veinitööstuse rajajaks kogu maailmas, seal kasvavad põlised viinamarjasordid, mille üle rahvuslikku uhkust tuntakse. Mõistagi kiidab iga veinimaa oma veine ja oma ainulaadsus on Gruusia veinidel kindlasti olemas. Tugeva hoobi sellele tööstusharule on aga andnud Venemaa turu äralangemine. Teiste riikide turgudele pääseda pole aga kerge,” rääkis Andres Vään. Tema sõnul on Gruusias veel levinud ka varimajandus, näiteks kodumajutusteenuse pakkumine.
“Palgad on tänases Gruusias madalad. Olgu märgitud, et arstid teenivad kuus maksimaalselt 3000 krooni, kusjuures 5000 kroonist kuupalka peetakse juba väga heaks töötasuks. Majanduslikku taset peegeldab ka tänavapilt, kus autodest on ülekaalus päevinäinud Zigulid, Moskvit?id, Volgad ja vanad Willised. Enamus nendest masinatest küll Eestis tehnilisel ülevaatusel läbi ei saaks. Meile võõralt mõjub ka sea- ja lehmakarjade vabalt ringi jalutamine suurtel maanteedel, ” rääkis Vään reisimuljeid.
“Kui Gruusia tahab saada Euroopa Liidu liikmeks, tuleb selline loomapidamisviis mõistagi lõpetada ning keskkonnasõbralikumaks ja kaasaegsemaks peavad muutuma mitmed teisedki tegevusalad. Orienteerumise Euroopa poliitika- ja majandusruumile on aga Gruusia endale eesmärgiks seadnud. Seda silmas pidades soovitakse igati eeskuju võtta Eestist ja ka Baltimaadest tervikuna ning nendest riikide inimestesse suhtutakse ääretu poolehoiuga, mida meiegi pidevalt kogesime. Samas on paljud grusiinid tõrjuvalt meelestatud Venemaa suhtes. Nii eelistasid mitmed meiega vesteldes kõnelda inglise, mitte vene keeles, ” lisas ta.
“Põltsamaa Ettevõtjate Liidu välisreisidel pole tavaks võõrustajatega üldisi majandusalaseid koostöövõimalusi arutada ja vastavate kokkulepete sõlmimiseks ettevalmistusi teha. Gruusias said aga mõlema maa ettevõtjad piisavalt suhelda ja nii võib tulevikus välja kujuneda mõnigi ärikontakt, ” lausus Andres Vään.”
JAAN LUKAS
