Looduskeskkonda ja põllumajandustootmist mõjutanud tegemisi ja mitmesuguseid töökorralduslikke suhteid tuletati meelde kunagise Põltsamaa EPT töötajate kokkutulekul.
Nõukogude ajal reguleeris ettevõtete loomist ja nende tegevuse lõpetamist riik. 1960. aastal liideti maaparandusjaamad remonditehnikajaamadega (RTJ), viimane alustas tegevust ka Põltsamaal. 1961 loodi selle asutuse baasil koondise Eesti Põllumajandustehnika Põltsamaa osakond, 1963. aastal aga märksa suurema tööpiirkonnaga firma Põltsamaa EPT.
Tippaegadel töötas selles firmas üle seitsmesaja inimese. Vastavalt tellimustele, tehti töid erinevates paikades praegusel Jõgeva- ja Viljandimaal ning harvem ka Järva- ja Tartumaal. “Üldiselt jäid objektid viiekümne kilomeetri kaugusele Põltsamaalt. Kui Jõgeva kandis Siimustis oli iseseisev EPT, rajas Laiuse paisjärve näiteks Põltsamaa EPT,” rääkis selle firma maaparandusosakonna juhataja Andres Vään.
Valmisid paisud ja paisjärved
“Mina koordineerisin Põltsamaa EPT-s vesiehitiste rajamist. Väljanägemiselt kõige ilusamateks võiks nendest pidada Rutikvere paisu koos sealsete kalatiikidega ja ka Puurmani paisu, mis valmis 1976. aastal. Jõgeva-Põltsamaa tee äärde rajatud Aidu paisjärv on aga saanud üldtuntud ujumis- ja puhkamiskohaks. Suurim poldrisüsteem rajati aga Adaverre, kus tehti maaparandustöid kaheksakümnel protsendil sealsetest maadest,” meenutas praegu sadamate ehitamisega tegelev ettevõtja Jaak Reinmets, kes tuli Põltsamaa EPT-sse tööle pärast Eesti Põllumajanduse Akadeemia lõpetamist.
Mitmetes ametites olnud Leili Kippuse sõnul oli Põltsamaa EPT valdustes Umbusi raba, mida kutsuti ka Roopa rabaks, ja Viljandimaa piiridesse jääv Tässi raba. “Ise tegin turbajaoskonnas kontoritööd, kuid mõnikord tuli ka endal ühe või teise asjaajamise tõttu rabas käia,” rääkis ta.
Põltsamaa EPT-s töötas ka Leili abikaasa Valdeko Kippus, kes on saanud Põltsamaa kandis tuntuks vanaaegsete põlluharimisviiside tutvustajana.
Võrumaalt pärit Jaan Rootslane alustas Põltsamaa EPT-s tööd autojuhina. “Esimesed autod, millega ma sõitsin, olid ZIZ-150 ja ZIL-id, millel kumer kapot ja “tiivad”,” meenutas ta. Hiljem sai Rootslasest automajandi mehhaanik ja firma tegevuse lõpuperioodil vahetusfondi lao juhataja. Taasiseseisvunud Eestis asus Jaan Rootslane tööle autosummutitehase juhatajana.
Andrus Säinas juhtis Põltsamaa EPT-s aga tootmisosakonda, kus muuhulgas valmistati söödasegajaid majanditele, veoautode GAZ-53 kallurikaste ja seadmeid buldooseritele.
Ideoloogiatööst hiiliti mööda
Kokkutulekul meenutati ka töö- ja palgatingimusi, inimeste vahelisi suhteid ja ühist vabaaja veetmist. “Sageli võeti Põltsamaa EPT-sse uusi töötajaid seoses ühe või teise objekti rajamisega. Sageli võimaldas rajatiste ehitamine ka masinaparki laiendada,” lausus Andres Vään. Jaan Rootslane märkis, et palk sõltus EPT-s suuresti töötulemustest.
“Eraldi premeerimissüsteem oli välja töötatud spordivõistlustel ja isetegevuskonkurssidel eduka osalemise eest,” meenutas tuntud spordimees Villu Ojassalu, kes pidas Põltsamaa EPT-s parteisekretäri ametit. Nooremate lugejate jaoks olgu öeldud, et see tähendas Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kohaliku organisatsiooni juhtimist. “Ideoloogiatööga tegelesime aga tagasihoidlikult ja parteikoosolekutel arutasime ennekõike igapäevaseid tööasju. Kommunistlikke kultusesemeid oli meil vähe, näiteks Lenini portreesid vist kõigest üks,” rääkis ta.
Leili Kippusel on tänaseni hästi meeles naistepäeva tähistamised, kus mehed naistele lilli kinkisid ja laua katsid.
Põltsamaale rajati elamurajoon
“Põltsamaa EPT-l oli piirkonnas ka sotsiaalne roll. Näiteks ehitasime Põltsamaale rohkem kui paarisaja korteriga elamurajooni. Valmisid ka võimla ja bassein, mis bürokraatlike nõuete tõttu tuletõrje veevõtukohaks tuli nimetada,” rääkis Põltsamaa aukodanik Endel Kiisk, kes oli Põltsamaa EPT juhajaks alates asutamisest kuni firma likvideerimiseni 1993. aastal. Muret tunneb Kiisk praegu aga selle pärast, et mõned ettevõtte omal ajal rajatud maaparandusobjektid on tänapäeval hooletusse jäetud.
“Põltsamaa EPT masinad ja muudki varad müüdi bilansilise väärtusega ja neid võisid osta kõik soovijad,” märkis Andres Vään.
Tugevad tegijad ka tänasel päeval
Mitmetest endise Põltsamaa EPT juhtivtöötajatest ja spetsialistidest on saanud ettevõtjad. Andres Vään asutas näiteks koos EPT-aegse kolleegi Mart Joosepiga firma Melior, mis oli üldse üks esimesi eraettevõtteid Jõgevamaal, hiljem juhtis aga osaühingut Põltsamaa Greid. Turbaga seonduvat valdkonda koordineerinud Urmas Kulu juhib praegu samale tegevusvaldkonnale spetsialiseerunud ettevõtet Tara-Torff. EPT asejuhataja Heiki Soom on aga ajakirjanduse ja trükkimisega tegeleva firma Vali Press eesotsas. 1931. aastal sündinud Endel Kiisk, kes oli aastaid ettevõtte Puhu Kaubandus juhataja, peab praegu pensionipõlve.
Põltsamaa EPT kunagiste töötajate kokkutulekust valmib ka film, mille võtted on tehtud kunagistel maaparandusobjektidel ja meenutustetunnil Põltsamaa lossikompleksis.
i
JAAN LUKAS
