Õnneks leidub veel inimesi, kes lastele suvel kasvõi lühiajaliselt mingisugustki tegevust üritavad pakkuda.
Põltsamaal korraldas kohalik emadeklubi juba neljandat korda suvise lastelaagri. Tänavune laager kandis uhket nimetust “Kuningalinna laste loovuslaager” ja selle peakorraldajaks oli Marje Aigro Põltsamaa emadeklubist. Teda abistasid õpetaja Kaja Arro ning sotsiaalpedagoog Ede Paju.
Tahtjaid rohkem kui kohti
Paraku on laagri korraldajate võimalustel ja võimetelgi piir ning seetõttu õnnestus laagrisse pääseda 20 kõige kiiremini registreerunud lapsel. Niipea kui teade lastelaagri korraldamise kohta oli ilmunud, registreeriti kõik kohad ühe päeva jooksul täis. Juhtus nii, et laagri avamisele ei ilmunud kaks registreerunud last ja nii saadi veel kaks n-ö joone alla jäänut juurde võtta. Nad olid kohal poole tunni jooksul pärast seda, kui neile võimalusest liituda teada anti. Seekord osales laagris 14 tüdrukut ja kuus poissi. Varasematel aastatel on laagris osalenud tüdrukute-poiste suhe ka vastupidine olnud.
“Siis oleme me laagri korraldajatena ka tunduvalt rohkem väsinud olnud. Poisse on ju hoopis raskem ohjata,” rääkis Marje Aigro oma kogemustest. Laagri korraldamiseks kirjutas ta projekti, kus raha saadi, ent vanematel tuli siiski laste lõunasöögi eest tasuda. Lapsi toitlustati Põltsamaal Carl Schmidti külalistemajas.
Põhiline käsitöö ja kunst
Laagris pakuti lastele tegevust alates kella üheteistkümnest ennelõunal kuni poole neljani. Marje Aigro sõnul pidid nad mõnikord emadeklubi majast kaugemale minema, et lastele suuremaid mänguplatse leida.
Esimene laagripäev kandis näiteks portselanipäeva nime. Sellel päeval maalis iga laps endale tassi ning siis külastati ka Põltsamaa muuseumi, kus vaadati lauanõude kilde, mis pärit ajast, kui Põltsamaal portselani valmistati.
<p style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” class=”MsoNormal” align=”justify”>Esimesel päeval korraldati Põltsamaa lossihoovis tutvumismänge. Samuti külastasid lapsed esmaspäeval Põltsamaa lossihoovis tegutseva kunstikooli galeriid, kus laagrilised ühismaalile jäädvustati.Samuti valmistati üheskoos pärleid, millest meisterdati kaelakeed. “Põhiline ongi meil siin käeline tegevus,” lausus Marje Aigro.
Laagris sai teoks veel ajaloo päev, lemmiklooma päev, liikluse päev ning säästu-meisterdamise päev.
Fännide nimel tuleb jätkata
Laagris osales nii kohalikke kui ka mujalt Põltsamaale koolivaheaega veetma tulnud lapsi. Noorim osaleja oli viieaastane ning kõige vanem 12-aastane. Laagriliste hulgas oli ka staažikaid, kes on osalenud kõigis neljas seni korraldatud lastelaagris. “Varem oleme korraldanud laagreid kahele vahetusele. Praegu laagrist osa võtvate laste seas on selliseidki lapsi, kes on käinud kõigis seni toimunud laagrites ja osalenud ühel aastal lausa kahes vahetuses,” rääkis Marje Aigro. “Nüüd me enam kahte vahetust ei tee, sest väsime ise ära, ehkki lastest kindlasti puudust ei tuleks. Ainuüksi staažikatest fännidest laagriliste tõttu tuleb selle korraldamist jätkata,” kinnitas ta.
Kõigis neljas suvelaagris osalenud ning kevadel teise klassi lõpetanud Põltsamaa poiss Artur ütles, et talle meeldis laagris väga ning tema naudib kõike, mida seal ette võetakse. Koos Arturiga võttis laagrist osa ka üks tema klassivend. Arturi kindel soov on ka järgmisel suvel laagrisse tulla. Laagri korraldamisele pani õla alla Eesti Kultuurkapitali Jõgevamaa ekspertgrupp ning Päikeselille fond.
i
TOOMAS REINPÕLD
