“Kogu asja algne idee on pärit praeguselt linnapealt Jaan Aiaotsalt, meie hakkasime seda lihtsalt ellu viima,” ütles Põltsamaa muuseumi varahoidja Vilja Roots. Selle, mis muuseumirahval hankida õnnestus, paljundas, raamis ja pani kenasti paika Väino Valdmann.
Kõiki ei tuntudki ära
Ehkki muuseumi töötajad haarasid tänase linnapea välja pakutud ideest innuga kinni, selgus tegelikult, et asi pole kaugeltki lihtne. Peamise organiseerimistöö võttis enda peale Vilja Roots, kes ümbruskonnas erinevatel aegadel mitmeid ameteid pidanud ja rahvast suhteliselt hästi tunneb. Kõigele vaatamata kulus piltide kokkusaamisele terve aasta. “Alguses arvasin, et mis seal ikka, otsime iseendi ja tuttavate fotokarbid läbi, küll sealt ikka midagi leiab,” rääkis Vilja Roots.
Viimaste aastakümnete linnapeadega polnud muidugi mingeid probleeme, tarvitses ainult sobivamad pildid välja valida. Varasem aeg nõudis aga loendamatuid kordi arhiivides käimisi, kunagiste linnajuhtide omaste ja vanemate põltsamaalastega ühenduse otsimist jne.
Mõnda pilti tundus esialgu võimatu hankida, mõne puhul tekkis äratundmisega raskusi. Neid, kes ammuste aegade linnajuhte võiksid veel ära tunda, on ju väga vähe. Iseasi, kui palju üldse kunagi pilte tehtud ongi. Sõjajärgsest ajast on näiteks fotosid suhteliselt vähe. See-eest aga võib Vilja Roots tunnistada, et piltide hankimise käigus tuli ilmsiks palju muudki huvitavat nii omaaegsete linnajuhtide kui tollaste olude ja sündmuste kohta.
Näituse juures on nimekiri Põltsamaa alevivanematest, linnapeadest ja täitevkomitee esimeestest alates Johann Lustigist, kelle valitsemisajaks on märgitud aastad 1859 – 1884. “Neid, keda teame, on kokku kolmkümmend kuus,” tunnistab Vilja Roots. Ühe kohta on saadud andmeid rohkem, teisest on õnnestunud teada saada vähem, mõnest siiski peale nime ja valitsemisaja midagi rohkemat paraku praegu veel teada ei ole.
Kommionu Schmidt, Raami sild, Saviaugu park…
“Eks igaühel ole linna ajaloos olnud oma osa,” leiab Vilja Roots ning tunnistab, et eelkõige püüdis ta igaühe puhul leida nende inimlikku tausta. Nagu selgub, on omal ajal olnud alevi- ja linnajuhtideks ääretult mitmekülgseid, värvikaid ja huvitavaid inimesi. Näiteks aastatel 1884 – 1903 ametis olnud Leon Naritz oli ametilt apteeker ja ühtlasi Põltsamaa tuletõrjeseltsi asutaja. Aastatel 1957 – 1963 valitsenud Villem Busch oli olnud aga kirglik jahimees ja tema fotogi õnnestus Vilja Rootsil lõpuks just jahimeeste kaudu saada. Lühemat aega linnapea ametit pidanud Oskar Valdmann, näituse kokkuseadja Väino Valdmanni vanaisa, on olnud tuntud ehitusmees jne. Viimane alevivanem aastatel 1921-1927, enne kui Põltsamaast linn sai, oli Georg Schmidt. Temast teavad praegugi mõned vanemad põltsamaalased kõnelda kui eriti heasüdamlikust inimesest, keda lapsed kommionuks kutsusid. Muidugi mitte selle sõna tänapäevases, vaid päris otseses mõttes. Schmidtil olnud nimelt taskud alati kommi täis, mida ta heldelt kõikidele lastele jaganud.
Omaaegsetest linnapeadest kõige populaarsem on olnud aga keerulise elusaatusega Georg Kold aastatel 1930 – 1940, kes jõudis linna heaks ka väljapaistvalt palju ära teha. Tema rajatud on näiteks linna esimene lasteaed Kuperjanovi tänavale, Lille tänava algkoolihoone, staadion, mitmed haljasalad ja palju muudki. Georg Koldi kunagises kodumajas on nüüd tema lapselapse Helle Lepa kodu, kellel õnnestus lõpuks pärast nende peret taganud ränki vintsutusi sinna elama tulla.
Mida lähemale tänasele päevale, seda rohkem muidugi linnajuhte teatakse. On ka nähtavaid märke erinevate aastate linnajuhtidest. Nii kõneldakse tänagi näiteks Raami sillast, Saviaugu pargist jne, meenutamaks Elmar Raami ja Richard Saviauku, kes nüüdseks juba igavikuteele läinud.
VAIKE KÄOSAAR
