Oma rahadest jääb põllumajandustehnika uuendamisel väheks
Vaadates põllumajandustootmise efektiivsuse tegureid, eeskätt tehnikat ja hooneid, on selgelt näha, et paljusid investeerimisotsuseid on edasi lükatud ja investeeringute vajadus on täna juba kriitiline. Registris olevatest traktoritest on ca 90 protsenti vanemad kui 10 aastat. Reaalselt töös olevatest masinatest on nii tehniliselt kui moraalselt vananenud hinnanguliselt kaks kolmandikku. Põllul on veel ka 30-40 aastat vana tehnikat.
Igal aastal vajab Eestis väljavahetamist ca 1600 traktorit kogumaksumusega 1,2-1,3 miljardit krooni. Tegelikkuses on kaheksa aasta jooksul, aastast 1998 Eestis müüdud kõigest umbes 2400 uut masinat. Teraviljakombaine tuleks soetada lähema 5-6 aasta jooksul ca 1300 kogumaksumusega 3,15 miljardit krooni, teraviljakuivateid kuue aasta jooksul vähemalt 130 miljoni krooni eest aastas. Vanade seadmete ohtlikkuse ja madala efektiivsuse kõrval on põllumajandustehnikat lihtsalt vähe: saagi koristamatajätmise või riknemise peamine põhjus on koristus- ja kuivatustehnika ebapiisavus.
Kindlasti on osa lahendusest põllumajandustoetustes, kuid ainuüksi neist ei pruugi piisata. Võrreldes näiteks edukate ja majanduslikes raskustes olevate põllumajandusettevõtete ja talude erikulusid (väetised, taimekaitsevahendid, seemned, söödad), selgub, et tasuvaks majandamiseks jääb aastas puudu umbes 1,5 miljardit krooni käibevara. Investeerimiseks vajalikku raha on puudu tõenäoliselt vähemalt samas suurusjärgus. Liising on kindlasti üks mõttekamaid puudu jääva raha täiendamise allikaid.
Liising võimaldab võtta kohe kasutusele terve komplekti tehnikat. Põllumees saab võimalikult suure hüppe nii kvaliteedis kui efektiivsuses. Arvestades hetkel kehtivaid madalaid intressimäärasid (mis jäävad paika kogu liisinguperioodiks), on praegu soodne aeg vajaliku tehnika ostmiseks liisinguga.
Liising on astunud sammu põllumehele lähemale
Need põllumehed, kes juba on liisingut kasutanud (piirkondlikult enim Harju-, Järva- ja Raplamaalt ning Lõuna-Eestist; samuti Lääne-Viru ja Jõgeva kandist) on seni paistnud silma konservatiivsusega ja korrektsusega kohustuste täitmisel ? põllumees on liisingus väga heas kirjas.
Koostööst on selgunud ka põhilised takistused liisingu võtmisel. Üheks põhimureks on omafinantseerimine ehk ca 15 protsendilise sissemakse tegemine liisingu alguses ning liisinguperioodi pikkus.
Sellest lähtuvalt on Hansa Liising korraldamas sel aastal juba teist korda ?5+5+5? kampaaniat, mille raames pakume võimalust maksta uue põllumajandustehnika esimene osamakse kolmes osas 5 protsendi kaupa ning liisinguperiood on pikendatud kuue aasta peale. Juba praegu on selgelt näha, et uutest lepingutest tugevalt üle poole sõlmitakse soodsamatel tingimustel.
Mitmed kliendid on rahastamisvõimalusi uurides teadvustanud, et maksegraafik algab alles seadme reaalse soetamise hetkest. Nii et põllumees saab juba täna otsustada, missuguseid uusi masinaid tal kevadel vaja on, arvestada veel sügiseste toetustega, küsida vajadusel liisingult nõu ning sõlmida kõik vajalikud lepingud ette ära.
Margo Luberg, Hansa Liisingu seadmeliisingu osakonna juhataja
