Põllumajandusettevõtetes ja taludes on praegu pakilisemaks põllutööks söödavarumine. Enamik põllumehi teeb oma majapidamises nii augusilo, rullisilo kui ka heina ning püüab niiskemaid ilmu ära kasutades karjale piisavalt mitmekülgset rohusööta valmistada, sest jõusöötade hinnad on kõrged.
Põltsamaa valla põllumajandusfirmas, osaühingus Viraito on kasvanud veisekari, mistõttu on tänavu vaja möödunud aastaga võrreldes rohkem rohusööta varuda. “Oma 900-pealisele veisekarjale plaanitseme teha 5500 tonni augusilo ning 3000 rulooni ehk 2500 tonni rullisilo,” lausus põllumajandusfirma juhataja Toivo Kens.
Oluline silo kvaliteet
Esimesest niitest silo tegemisega alustasime 17. mail, praegu on pooleli teine niide. Esimese ja teise niite vahe on meie põllumajandusettevõttes ikka ulatunud 40-45 päevani. Mis puutub ilmastikutingimustesse, siis tuleb öelda, et vihma hakkas siis sadama, kui selleks tõesti viimane aeg oli,” lisas ta.
“Et kari võimalikult korraliku rohusöödaga kindlustada, tuleb kevadel silo valmistamisega ruttu valmis jõuda,” kinnitas Toivo Kens. Kõrge piimatoodangu saamiseks on äärmiselt olulised ka silo kvaliteet ja võimalikult suur energiasisaldus.
“Usun, et suudame loomadele tarviliku sööda varuda,” märkis Sadala Agro peaagronoom Villu Kärmas. Tema sõnul kasvatatakse selle põllumajandusfirma rohumaadel lutserni, ristikut, timutit ja aruheina. “Sel aastal on rohukasv kohati hea, kohati jätab jällegi soovida. Rahule võib jääda esimese aasta ristiku väljanägemisega.”
“Enne jaanipäeva tegime ka ligi 100 tonni heina. Praegu oleme lõpetamas augusilo tegemise esimest niidet,” rääkis Kärmas.
Palamuse valla aktsiaseltsis Evemar tehti esimese niite ajal 4000 tonni augusilo ja 1000 tonni rullisilo. “Silo kvaliteet selgub siis, kui proovid tehtud,” lausus põllumajandusfirma juht Mati Evert. “Jahedaid ja kuivi kevadeid on varemgi olnud,” ütles ta tänavuste ilmastikuolude kommenteerimiseks. Kui ilmad päikesepaistelisemaks ja soojemaks lähevad, alustatakse aktsiaseltsis Evemar ka heinateoga.
Sadala lähedal asuvas 100-pealise veisekarja ja 50 lüpsilehmaga Annuse talus on praegu käsil heinategemine. “Heina kavatseme varuda 200 või 250 rulli. Heina osakaal söödas on tagasihoidlik, kuid päris ilma ka läbi ei saa. Kuiva heina tuleb anda loomale, keda vaevavad seedehäired,” ütles peremees Jüri Koger.
Silotegemist alustati tema sõnul Annuse talus 7. juunil. “Neli päeva kestnud esimese niitega saime valmis 150 tonni augusilo, mida on kokku vaja teha 350-400 tonni. Kevadel ei tulnud meie kandis 42 päeva tilkagi vihma. Esimese niite ajal jäi rohukasv üsnagi viletsaks. Nüüdseks on vihma sadanud ja järgmine niide tuleb kindlasti parema kvaliteediga. Rullisilo valmistamist tellib talu teenustööna Torma Põllumajandusosaühingult. See on kulukas ettevõtmine, kuid siis ei tarvitse silovirna sügisel nii kiiresti lahti võtta.”
Lisasööt kallis
Jüri Koger ütles, et suvi on veel ees, küllap õnnestub rohusööta piisavas koguses varuda. “Rohusööt on ikka põhisööt ja selle varumise kordaminek on oluline ka seetõttu, et lisasöötade hinnad on väga kõrged.” Ta märkis, et umbes pooltel Annuse talu rohumaadel kasvatakse ristikut ja pooltel lutserni. “Põuastel aastatel on lutsern paremat saaki andnud, sest see põllukultuur on põua suhtes vastupidavam ja sügavama juurestikuga. Ristikutaimed kipuvad kuivuse tõttu kiduraks jääma,” ütles peremees.
Mitmed Jõgevamaa põllumajandusettevõtted ja talunikud on investeerinud ka söödavarumise tehnoloogiasse. “Igal aastal on tarvis ikka mõni masin juurde osta. Tänavu muretsesime uue keskvaaluti haardelaiusega 14 meetrit. See vaaluti võimaldab ühe sõiduga vaalu kohe kokku panna, ” rääkis osaühingu Viraito juhataja Toivo Kens.
Annuse talu peremees Jüri Koger ja tema naabertalunik Einar Sõmer ostsid kahepeale kogurkäru, milleta selle aasta suurte tuultega on väga raske hakkama saada.
Kogeri ja Sõmeri talud teevad mitmeid põllutöid ja valmistavad ka silo ühistööna, sest see võimaldab enamasti läbi saada palgatööjõuta, mida maal napib.
JAAN LUKAS
