Teisipäeval Paides peetud teraviljafoorumil tõdeti, et viimastel aastatel on meie põllumajandustootjad hakanud senisest suuremates kogustes teravilja välisriikidesse müüma.
Samuti räägiti kokkusaamisel suurenevast huvist maheteravilja vastu.
Foorumi peakorraldaja, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja teraviljatoimkonna esimehe ja Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktori Mati Koppeli sõnul on Eesti teraviljasektor oluliselt kasvanud.
Ekspordimahud suurenevad
„Põllumajandusettevõtjad suudavad kasvatada saagi, mis oluliselt ületab praegusi siseturu vajadusi. Nii on Eesti saanud arvestatavaks teravilja eksportivaks riigiks. 2008. aasta saagist on Eestist praeguseks välja müüdud 250 000 tonni. Ekspordimahud suurenevad ja on loodud mitmeid teravilja väljaveoga tegelevaid firmasid. Vilja eksporditakse väga erinevatesse riikidesse, näiteks Rootsi, Taani aga ka Kaug-Ida maadesse,” rääkis Koppel.
Paide Teraviljafoorumil oli kõneaineks ka suurenev nõudlus mahemeetodil kasvatatud teravilja järele. „Põllumeestel on tekkinud võimalused mahevilja suuremas koguses kasvatada ja müüa. Selle eest makstakse kaks korda kõrgemat hinda kui tavateravilja eest. Näiteks plaanib AS Tartu Veski osta 5000 tonni maherukist, Farm Plant Eesti AS on aga huvitatud ka mahedast söödaviljast,” ütles Mati Koppel ning lisas, et maheviljelusega tegelemine sobib kõige paremini väikeettevõtjatele.
Suuremaid koguseid võiks müüa koos
Koppeli sõnul toonitati foorumil, et praegustes keerulistes majandusoludes on väga oluline teraviljakasvatajate omavaheline koostöö. Üheks põhiesinejaks Paides oli Läti Teravilja ja Rapsikasvatajate Ühistu LATRAPS esimees Edgars Ruza. LATRAPS tegutseb 2000. aastast ja selle vahendusel müüsid Läti põllumajandustootjad möödunud aastal üle 300 000 tonni teravilja.
„Eestis tasuks sellisest ühistegevusest teravilja turustamisel eeskuju võtta. Samas võib märkida, et ka meie riigis on loodud edukalt toimivaid teraviljakasvatajate ühistuid. Üks neist on Kevili, kuhu Jõgevamaalt kuuluvad Jõgeva Sordiaretuse Instituut, AS Adavere Agro ja mitmed talud.”
Mati Koppel rääkis sellestki, kas ja kuidas on õnnestunud kasutada möödunud aastal liigniiskuse tõttu kannatada saanud teravilja.
„Ega möödunudaastasest viljast pole palju üle jäänudki. Suur osa on ära kasutatud loomasöödana, kusjuures ebakvaliteetsemat vilja on segatud paremaga. Samuti on viljale juurde segatud lisandeid, mis vähendavad hallitusseente ohtlikkust.
Mullune vili tuleks enne uue saagi valmimist kindlasti täielikult ära kasutada,” kinnitas Koppel.
iii
JAAN LUKAS
