Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonna kalapüügi korralduse büroo juhataja kt Gunnar Lambing märkis, et kalurid said teabepäeval ülevaate struktuuri muudatustest, mis on seotud keskkonnaministeeriumi ja põllumajandusministeeriumi tööjaotuse reguleerimisega. ?Põllumajandusministeeriumi struktuurid püüavad professionaalsele kalapüügile läheneda rohkem sügavuti,? arvas ta.
Põllumajandusministeeriumi kalapüügi korralduse büroo asejuhataja Merje Frey ütles: ?Me vaatame järele, millised on võimalused Euroopa kalandusfondi rahade kasutamiseks kalurite töötingimuste parandamiseks Peipsi järvel. Peipsi on Eestimaa jaoks eriline piirkond ja sellisest vaatevinklist suhtub sellesse regiooni ka riik. Kuulasin Mustvees ära kalurite mured ja mulle tegi heameelt huvi erinevate probleemide vastu. Ministeerium püüab aidata nii kalapüügiga tegelevaid ettevõtteid kui ka kalureid, kes viivad edasi Peipsi rannakalurite traditsioone.?
Merje Frey sõnul tõstatasid kalurid Mustvees ka küsimuse, miks neil pole oma ametiühingut. ?Peipsi kaluritel on kaks ühingut, mis kaitsevad nende huve kõrgemates sfäärides, kuid oma ametiühing tõesti puudub. Me soosime kindlasti selle loomist,? märkis Frey. Ühtlasi lausus ta, et praegu on Peipsi järvel üle kuuesaja kutselise kaluri, mida on reaalseid kalavarusid arvestades liiga palju.
Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liidu juhatuse esimehe Urmas Pirgi sõnul osales teabepäeval üle 100 kaluri. Teabepäevast anti teada ajalehes Peipsi Rannik ja ka müürilehtedel.
JAAN LUKAS
