Eriolukord suurendas politseiametnike töökoormust ning tõi juurde lisaülesandeid. Nii tuli hakata kontrollima karantiinireeglitest kinnipidajaid ja seda, et avalikes kohtades ei kogunetaks.
Politsei tööpõld ja olulisus kasvasid eriolukorra väljakuulutamisest alates tundidega. Just nemad veendusid, et jälgitaks reeglit 2 + 2, ja seisid samal ajal hea selle eest, et teedel valitseks rahulik sõidustiil ja kodudes rahu. Olgugi et eriolukord tähendas erakorralisi meetmeid, ei saanud politseitöös kuskil teha allahindlust.
Karantiininõudest peeti kinni
Jõgeva piirkonnapolitseinikul Steven Kaiol (pildil) oli kaks kuud väga kiire aeg. „Oma tavapärast tööd tuli piirata. Kui muidu pidasid noorsoopolitseinikud näiteks koolides loenguid või käisid piirkonnapolitseinikud kogukonnas inimestega kohtumas, siis need jäid eriolukorrast tulenevalt ära. Ülesandeid tuli juurde ja töö maht kasvas. Politseile pandi kohustuseks karantiinikontroll ehk kontrollima pidi kõiki, kes välisriikidest tulid ja kaheks nädalaks karantiini määrati,“ sõnas Kaio. Nii tuli inimestel valmis olla kõneks, kus politseiametnik kontrollis, kas ikka kenasti kodus püsitakse. Kui telefonile ei vastatud, tuli mundrikandja koju.
Sellegipoolest tõdes Kaio, et inimesed pidasid üldiselt karantiininõudest kinni. „Inimesed olid mõistvad ja saadi aru, et välja ei tohi minna. Oleme teinud küll suulisi hoiatusi, kuid rohkem rikkumisi toime ei pandud, kuna selle eest oli võimalik määrata sunniraha kuni 2000 eurot. Valdavalt inimesed ikkagi täitsid reegleid.
Oli neidki, kes helistasid politseile hiljem tagasi ja teatasid, et soovivad aadressi muuta ning läksid maakoju, kus neil oli võimalus täiesti üksi olla. Paljud läksid välisriigist tulles elama eraldi korterisse. Ka ise karantiinikontrolle tehes oli väga tore kuulda, et inimesed mõtlevad ette ja mõistavad olukorra tõsidust. Väga palju kasutati sõprade, tuttavate ja sugulaste abi, kes kontaktivabalt esmatarbe- ja toidukaupu koju tõid. See näitab meie kogukonna tugevust,“ ütles Kaio.
Politsei reageeris kõigile teadetele
Tähelepanelikumad märkasid, et patrullide arv tänaval kasvas. „Piirkonnapolitseinikud käivad praegu väga palju patrullis. Samas ei jää näiteks lähisuhtevägivalla korral järelkontroll kahe silma vahele. Kui on väljakutse, siis politsei reageerib, teeme kõike, mida tavaliseltki.“
Enamasti jälgiti ja jälgitakse ka pärast eriolukorra lõppu 2 + 2 reeglist kinnipidamist. Sellele tuli eriolukorra ajal päris palju tähelepanu juhtida. „Esmase rikkumise korral hoiatasime suuliselt ja kandsime andmebaasi, et ka järgmine politseiametnik seda näeks. Eriolukorrast praeguseni tehti 13 väärteomenetlust ehk inimesed said reegli eiramise eest trahvi. Seega olid nad vähemalt korra juba suulise hoiatuse saanud,“ sõnas Kaio. Vähem tuli reegleid meenutada keskealistele, kuid politseile tekitasid enim probleeme kogunevad eakad ja noored.
Kaio nentis, et just 2 + 2 reegli täitmise asjus kartis ta hullemat. „Inimesed olid väga mõistvad ning väga palju korduvaid rikkujaid polnud. Tegime küll 13 väärteomenetlust, aga suulisi hoiatusi kordades rohkem,“ ütles Kaio. Paljudel juhtudel andsid reegli rikkumisest teada tähelepanelikud kaaskodanikud. Politsei kontrollis kõiki teateid, sealhulgas tegi kindlaks, kas koosliikujad on perekond või lihtsalt sõbrad.
Tuli teha inimestele selgitustööd
Pärast teist eriolukorra nädalat tekkisid korteripeod, kus teatavasti reeglitest ei hoolita. „Esimesel paaril nädalal korteripidusid ei olnud, aga pärast hakkas neid lisanduma nii Jõgeva linnas kui ka mujal maakonnas. Oli aru saada, et inimesed pole saanud väljas käia,“ nentis piirkonnapolitseinik.
Palju tui teha selgitustööd nendega, kes viiruspuhangut millekski ei pidanud. „Oli neid, kes mõtlesid, et meil on igal aastal gripp ja midagi ei juhtu. Ka neid, kes väitsid, et nende tuttav on haiguse läbi põdenud ja midagi hullu pole. Leidus inimesi, kes tegid koroonaviiruse testi, said negatiivse tulemuse ja palusid siis isolatsiooniaja varem lõpetada. Testi tulemus lisati küll andmebaasi, kuid isolatsiooniaeg kestis ikkagi lõpuni. Oli arusaamine, et kui haige ei ole ja test tehtud, võib kõike tavalisel moel jätkata. Tuli teha selgitustööd, et see ei tähenda kaugeltki vabalt liikumist,“ ütles Kaio.
Kuna inimesed viibisid valdavalt kodus, tähendas see muretsemist nende pärast, kelle pereringis võib esineda vägivalda. Kui tavaliselt sai politsei teateid rohkem, siis just eriolukorra ajal jäi neid vähemaks. See aga ei tähendanud, et perevägivald oleks lõppenud.
„Teateid ei ole Jõgevamaal palju juurde tulnud. Ma arvan, et selle põhjus on selles, et inimesed on kodus ega teata. Kui muidu minnakse tööle ja suhtlemist on rohkem, siis tuligi teateid just töökohast või tuttavatelt, kes nägid, et midagi on lahti. Ent nüüd olid inimesed üksteisest eraldatud. Kindlasti pole lähisuhtevägivald kadunud, võib-olla on seda isegi rohkem kui enne. On väga teretulnud, kui vägivallakahtlusest teada antakse. Me kontrollime alati kõiki teateid, et inimesi aidata,“ julgustas Kaio.
Kiirused teedel suurenesid
Enim muret tekitasid politseile kiirustavad ja joobes juhid. „Joobes juhtide arv on kasvanud. Kuid ka politseinikke on rohkem väljas ja sõidukeid kontrollitakse enam. Võib-olla mängis rolli seegi, et meediast käis läbi, et politsei enam lauspuhumisi ei korralda. Võeti sõnasabast kinni, et järelikult ei kontrollita autojuhte üldse. Tegelikult me rivispuhumisi ja lauspeatamisi ei teinud, aga liiklusjärelevalve siiski toimis, sõidukijuhte kontrolliti.
Väga palju teateid purjus juhtidest tuleb teistelt liiklejatelt ja nii oleme neid ka kätte saanud. Joobes juhte on teedel liiga palju, inimesed ei anna aru, mida see endaga kaasa toob. See pole mitte ainult enda, vaid ka kõigi kaasliiklejate ohtu seadmine. Eriti masendav on siis, kui sõidukis on veel lähedased või sõbrad,“ pani Kaio südamele.
Ka annavad tänavu tooni kihutajad. Viimastel nädalatel on politseiteadetest selgunud, et kiirust ületatakse lubatust kohati lausa kaks korda. „On palju kiirusületajaid, kus sõidetakse rohkem kui 60 km/h lubatust kiiremini. Kui eriolukorra ajal oli kõik rahulik ja inimesed kodukontoris, oli ka liiklus hõredam, aga kiirused väga suured, mis teedelt mõõdeti.“
2 + 2 reegel kehtib endiselt
Mis saab nüüd, kui eriolukord lõpeb ja tavaline elu hakkab taas vaikselt avanema? „Haigus pole veel kadunud ja järgima peab 2 + 2 reeglit. Tuleb desinfitseerida käsi ja võimaluse korral kasutada kaitsevahendeid. Vältima peaks kontakti võõraste inimestega. Kuigi kaubanduskeskused on avatud, ei ole mõistlik minna sinna vaba aega veetma. Meil on palju looduskauneid kohti, kus perega käia,“ ütles Kaio.
Ka looduskaunites kohtades tuleb käituda mõistlikult. „Meie partner keskkonnainspektsioon käib kontrollimas puhkekohti ja lõkkeplatse ka Jõgevamaal. Eriolukorra ajal käidi igal nädalavahetusel läbi kõik lõkke- ja puhkekohad, kuid suuri rikkumisi ei tuvastatud. Kontrolliti ka Endla raba, sest eriolukorra alguses tuli infot, et seal käib palju rahvast. Pärast keskkonnainspektsiooni kontrolli hakati rohkem distantsi hoidma ja minu teada pole seal rikkumisi täheldatud,“ ütles Kaio.
KERTTU-KADI VANAMB
